Käes on posimise aeg

Aastavahetus ja jõulud on kummaline aeg. Peale selle, et igasugused muusikud rabavad ööpäev läbi tööd teha, on ka erinevatel ennustajatel käed-jalad tööd täis. Teed ajalehe lahti ja saad teada, mida Sulle või siis tervele riigile järgmiseks aastaks head või halba lubatakse. Eestis on tehtud küsitlusi inimeste uskmatuse küsimuses ja kirikuisad on varmad meie usklikkust omakasupüüdlikult kiitma. Eile sattusin vestlusesse, mis õnneks küll kiirelt lõppes, aga enne sain teada, et pealtnäha täiesti intelligentsed inimesed isegi ei häbene öelda, et nad usuvad posimisse.

Kuna mu postitus, mis rääkis keelekasutuse ja positsiooni seostest, sai huvitava vastukaja, võiks ka praegust teemat kõigepealt keele vaatenurgast piiluda. Sotsioloogilised uurimused on väga palju sõltuvad sellest, kuidas küsimus on esitatud. Eestlaste kõrge religioossuse tase on väga lihtsalt saavutatav. Tuleb inimestelt küsida, et kas nad usuvad, et on olemas veel mingi kõrgem jõud. Kuna väljend on niivõrd ebatäpne, siis võib isegi paduateist olla nõus, et mingi kõrgem jõud on olemas. Selle küsimuse vastand oleks: “Kas sa usud, et habemega vanamees nimega Jumal istub pilve serval ja kõigutab jalgu?” Nii konkreetsele küsimusele juba enamus “jah” ei vasta. Sama on ka ennustamisega. Kui küsida: “Kas sa usud, et mõned inimesed on võimelised tulevikku ette nägema,” siis võib pea igaüks tuletada meelde olukorra, kus ta teadis ette, mis juhtuma hakkab. Kuid kui küsida järgmisena, et kas ta suudab öelda kui vanalt ja millisesse haigusesse sureb ära mingi konkreetne noor terve inimene, siis enam nii konkreetset vastust ei saa või kui saabki, siis ei ole selle ennustuse õigsust võimalik lihtsalt kontrollida. Ehk väga suures osas põhineb igasugune posimine keelekasutusel ja jutustusoskusel. Postituse pealkirjas kasutasin ma sõna “posimine” samasuguse eesmärgiga. Kuna sõna “ennustamine” on liiga laialivalguv ja isegi positiivse kõlaga, siis “posimine” on jupi konkreetsem ja enam nii hästi ei kõla. Tahaks näha Õhtulehe pealkirja aastavahetuse ajalehes: “Posija Igor Mang lubab järgmiseks suveks konnasadu.”

Kuid keel on vaid üks aspekt (kuigi kõige olulisem) kuidas Posijate Ordut mõjuvõimsaks arendada. Minu 1985. aasta filosoofia leksikon on lühidalt ära seletanud ka ebausu tekkimise tagamaad. Märksõna “Maagia” definitsioon on, et tegemist on ürgse religiooni vormiga, mis rajaneb sellel, et paljusid mõistmatuid nähtusi selgitatakse salapäraste jõudude toimega. Maagiasse uskumisele aitab kaasa mõtlemisviis, kus inimene ei saa aru millised omadused on erinevatel asjadel või nähtustel ning siis võib erinevate asjade omadusi rahumeeles üksteisele üle kanda. Mina liigitaks siia alla kõigepealt igasugused kavalad ravimisvõtted. Näiteks rääkis teiseks jäänud superstaar, et ta ravis oma kurku kaela ümber seotud heeringaga. Muidugi on haigele kurgule kasulik, et seda soojas hoida, aga kuna heeringa hais ja soolasus läbi naha kuidagi mõjuda ei saa, siis on heeringa kasutamine täpselt sama kasulik kui noh näiteks soola või suhkruga kakajunni.

Leksikon on toonud järgmise etapina peale seda, kui inimene asjadest ja nähtustest veel mitte muffigi ei tea, selle, et inimene juba ühte koma teist teab, aga ikka on veel asju, mida loogiliselt selgitada pole suudetud. Minu arvates on nii veel raskem, sest praegu põhjendavad palju huugu-muugutajad oma lollusi nii, et kuna füüsika, keemia jms pole nondele nähtustele loogilisi selgitusi suutnud leida, siis järelikult on nood nähtused selgitatavad ebaloogiliselt. Nad on oma ebateadustele lausa nimed välja mõelnud. Oleks, et nood väitjad siis vähemalt teaks, millistele nähtustele on teaduslikud seletused olemas. Kaugel sellest! Eks me mäleta kõik kui rasked võisid olla mõned reaalteaduslikud teooriad juba keskkoolis. Kui paljud meist neid ka veel peale kooli mäletavad? Ning siin ongi viljakas pinnas möla ajada. Ning kui juba koolifüüsika marukeeruline tundus, siis miks ei võiks ka ebateadus sama keeruline olla, aga samas tõene?

Nojah, eks igaüks võib nüüd ise edasi mõelda. Mina eelistan mõelda, et maailm on loogiliselt selgitatav ja igasugune müstika on hea, kui temast on tore juturaamat või põnev film tehtud. Jõulude popim ulmekas on kaheldamatult piibel. Või on tegemist muinasjuturaamatuga?

2 thoughts on “Käes on posimise aeg

  1. Teele 30. detsember 2009, 06:10

    Aga misasi on loogiline seletus? Ja kustmaalt loogika enam ei ole loogiline? Põhjendused "see lihtsalt on nii" muidugi tekitavad kahtlusi – kuigi selliseid põhjendusi võib leida muuhulgas ka marukeerulises koolimatemaatikas (aksioomideks nimetatakse tähtsalt) -, aga sealt edasi on minu jaoks juba küsimus, et kas need maagikud, kes väidavad, et asjad maailmas mingitpidi toimivad, on oma ajast ees või lihtsalt ei tea, mida nad räägivad. Paradigmade uppiminekut on maailma ajalugu korduvalt kogenud, nii et mina ei panustaks ühelegi väidetavale loogikale ülearu palju🙂.

    Like

  2. Manjana 30. detsember 2009, 11:15

    oleneb millisest teemast rääkida. kui keegi väidab, et mingi asi lihtsalt on nii ja ei ürita kuidagi oma väidet lahti seletada, siis pole tema väitega midagi teha. näide: kui ma ütles sulle, et sa oled mees, siis peaksin ma praeguste kaanonite järgi tõestama, et sul on noku. sul on aga suhteliselt kerge väita, et sa pole mees, kuna tänapäeval mehed ilma meditsiinilise sekkumiseta sünnitada ei saa, aga naised (üldjuhul) saavad. Kui keegi defineeriks mehe ja naise mingi muu tunnuse alusel viisil, mida ümber lükata pole võimalik, siis kehtib see teooria ja võib juhtuda, et sa võid ka mees olla. teine näide: keegi inimene väidab, et jumal on olemas, aga ei too ühtegi tõestust, mis jumala olemasolu kinnitaks, või selgitaks, mis see jumal on. siis pole võimalik väita, et jumalat pole, kuna keegi pole kunagi ümberlükkamatult selgitanud, mis see jumal on. ei ole võimalik loogiliselt tõestada, et pole olemas mingit nähtust, kui keegi pole öelnud, mida ta oma väitega silmas peab. niikaua kuni jumala olemasolu pole kirjeldatud mõistetega, mida on võimalik üheselt mõista, niikaua teaduse jaoks sellist nähtust ei eksisteeri. ehk siis loogiline seletus on seletus, mida on võimalik ainult ühte moodi mõista ja konkreetne seletus sobib ainult sellele konkreetsele asjale, aga mitte millelegi muule.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: