Võtaks oma blogiaasta ka kokku

Mõtlesin eile, et peaks ka üle vaatama, mida ma sel aastal teinud-kirjutanud olen. Ega mälu pole enam kiita: enne vaatamist mõtlesin, et jama aasta oli, et midagi pole teinud, midagi pole juhtunud. Pool aastat läbi kamminuna leidsin, et tegelikult polnud ju vigagi, täiesti arvestatav.

2009 blogiaasta oli eriline. Kui ma 2005 aasta jaanuaris blogimist alustasin, tegin seda anonüümsena. Mingi hetk otsustasin, et aitab, panen oma pildi ja nime blogile juurde. Kolm aastat oma nime all ja jaanuar 2009 otsustasin uuesti anonüümseks hakata. Varjunime mõtlesin välja hetkega ja olen valikuga siiani rahul. Samal hetkel nimevahetusega, tegin suurema puhastustöö ja kustutasin umbes 2/3 vanadest postitustest ära ja otsustasin, et enam isiklikke asju ei kirjuta. Mõlemad otsused on blogimisele positiivselt mõjunud. Ära kadusid lugejad, kelle huvi oli isiklikes asjades torkida ja kommentaarium läks hulga sisulisemaks. Kuna keegi enam minu isiku kallal närida ei saanud, siis muutusid ka mu enda kommid vähem emotsionaalseks.

2009 aastal Tartu ülikoolis kaitstud magistritöö “Poliitilised blogid poliitilise kommunikatsiooni vahendina” analüüsis erinevate blogide kommentaare. Kuigi seal töös oli pisut nõrgalt analüüsitud põhjus-tagajärg võimalikke variante ja sotsiaalteaduskonna üliõpilane ei tee vahet poliitikul ja politoloogil, oli seal ikkagi päris palju huvitavat. Muuhulgas ka kompliment minu lugejatele-kommijatele (ja mulle). Tsiteerin kohe terve lõigu:

Kolmandana kogus üksikute kommentaaride lõikes teistest rohkem kommentaare Manjana blogipostitusega „Miks Eesti Osseetias Gruusia sõjalisi huve kaitseb?“ Antud postituse pealkirjast on juba näha, et sissekande teema võib lugejate hulgas tekitada vastakaid arvamusi ning kriitikat. Vaatamata võimalikule intriige tekitavale postitusele on mainitud pealkirjaga postituse kommentaarid põhjendatud ning ratsionaalsed. Antud juhul aitab ärevaid emotsioone tasakaalus hoida postituse autor, kes vastab lugejate küsimustele ning ka üsna teravale kriitikale. Lugejad diskuteerivad kommentaarides üksteisega ning esitavad viiteid meediale ja rahvusvahelistele uuringutele. Mainitud blogipostitus on hea näide sellest, kuidas tagasiside ning lugejatega suhtlemise abil on võimalik hoida diskussiooni kommentaarides mõistliku ning arukana.”

Kuna isiklikke postitusi ma enam teha ei soovinud (ja kui tegin, siis kahetsesin), siis ilmusid siia hoopis uued teemad. Ma enam ei mäletanudki, et 2009 aastat võiksin enda seisukohalt pidada kujutava kunsti juurde naasmiseks. Endalgi hea vaadata, kui mitmele näitusele ma jõudsin ja neid ka lugejatele vahendasin. Kui kõik sujuvalt laabub, siis peaks 2010 aasta veel parem tulema, sest mul on käsi ühe ukse vahelt sisse pistetud ja ukse taga on põnev maailm, kuhu ma hea meelega läheks ning endale kohaselt pisikese virvenduse-raputuse tekitaksin. Ei, ma ei tee iskunäitust vms.

Vaadatud filmidest blogisin ka pisut rohkem, kui eelnevatel aastatel, aga loetud on ikkagi kõige enam 2007 aasta jutt “Jonathan ­Austraaliast”, kuigi seal pole midagi huvitavat. Filmimaailmasse pistaks kah hea meelega käe, aga esimesel katsel löödi uks nii vaikselt kinni, isegi näpp ei jäänud vahele …

Blogistatistikat ma siia ei kopeeri, sest tollel puudub igasugune väärtus. Jätkuvalt lööb rekordeid jõululuuletuse postitus ja järgnevad otsingud minu ja blogi nimele.

Ning kui nüüd tagasi tulla esimese teema juurde, siis too kohtusaaga, mida pealiskaudsed ajakirjanikud kasutasid suure kisaga mulle isiklikult negatiivse aura loomiseks, tipnes sellega, et ma figureerisin 2009 aasta pressivaenlase nominentide nimekirjas. Õnneks loorberipärga pähe ei asetatud. Kuna mul 2009 aastal ilmus ajakirjanduses ka ainult kaks lugu: üks Soome ajalehes ja teine vaenlase väravas enesekaitseks, siis oleks kuningaks kroonimine ka väga kummaline olnud. Neid, kelle arvamusartiklid ajalehti ei huvita, on ju karjade kaupa😀

Eelmise aasta lõpus ma aasta kokkuvõtet ei teinud, aga panin ülesse paar põnevamat aastalõpukaarti. Tundub, et hetkel vasakpoolsetel põnevaid kaardiideid napib. Panen ühe kaardi, mis tuli Hispaaniast.

Lõbusat aastavahetust kõigile lugejatele ja kommijatele!

One thought on “Võtaks oma blogiaasta ka kokku

  1. kiilike 3. jaanuar 2010, 02:02

    Head uut (blogi)aastat!🙂

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: