Tallinnas on 20 000 korterivarast

Ja üks nendest käis täna õhtul meil ka külas. Kuna ma elan ennast välja kirjutades, siis panen kõik kenasti kirja, et teised võisid õppida (ja ma saaks end välja elada).

Käisime täna, ehk siis pühapäeva õhtul, kella viiest poole üheksani kodust väljas. Kui koju tagasi jõudsime, siis kõigepealt ei saanud me korterisse sisse. Meil on kahekordne uks – välisust lukustame, aga sisemisel on ainult selline lukk, mida saab seestpoolt lukustada ja seda me ei kasuta. Laamendasime jupp aega ukse kallal, kuni lõpuks saime naabrilt kruvikeeraja ja ukse lahti. Kuna ma polnud jupp aega suitsetanud, siis ei võtnud ma riidest lahti ja tahtsin akna kaudu suitsetama minna. Elame esimesel korrusel ja akna all on selline varikatus, kus saab aega veeta (ja imelihtsalt sisse-välja käia). Sinna saab akna kaudu. Aken oli lahti. Mitte pärani, aga kinni ei olnud. Mõtlesin, et äkki jätsin ise lahti. Läksin elutuppa ja pilk liikus laua alla, kust oma üllatuseks leidsin oma “ehtekarbi,” mis oli lahti puistatud. Järgmisena vaatasin lauale ja leidsin, et mu läpakas on läinud.

Vargad, kurat! Helistasime politseisse ja tunni aja pärast tuli kõigepealt uurija (unine naisterahvas) ja siis kaks meest kohvrite, fotoaparaatide jms. Uurija oli napisõnaline, aga nende kahe mehega sai rääkida ka. Nad vaatasid meie akent ja ütlesid, et see on nii lihtne aken, et sealt saab väga väikese vaevaga sisse. Ainuke aken, mis on keerulisem, pidi mingi alumiinium-puu aken olema. Tavalise plastikakna vahel oli näha ainult üks kruvikeeraja jälg ja lahti see aken ongi. Kui keegi räägib, et politsei on jama ja midagi ei tee, siis meil tegid nad küll korralikku tööd ja teadsid igasuguseid asju. Terve meie aken pintseldati mingi pulbriga kokku ja välja tulid näpujäljed. Küll kinnastes, aga ikkagi. Ta oskas isegi rääkida millised need kindad olid – mingid õhukesed ja villased. Akna all lumel olid selgelt näha jäljed, kuidas mees sisse ja välja käis. Neid pildistati nii, et jälje kõrvale pandi mingi mõõteriist, et oleks näha kui suur jalg on. Selle imepulbriga puistasid nad veel mitu asja üle ja võtsid sealt näpujälgi. Mingi imelik katse toimus akna juures, kus mingist jäljest tehti kõvastuv koopia ja seepärast pidi aken mingi aeg lahti olema. Ja DNA proove võeti. Vargad, lollakad, pidavad oma kindaid ka ise ju katsuma ja nii jääbki DNA kinnaste külge. Võrdluseks andsime oma DNA ka. Kogu selle tegevuse käigus läks mul juba vaikselt meelest ära, et ma peaks tegelikult täiesti endast väljas olema, sest keegi soris mu pesukapis, aga maru huvitav oli.

Nüüd tuleb see osa, mida peaksid inimesed, kel signalisatsiooni paigaldatud pole, lugema. Mees väitis, et üldjuhul murtakse sisse signalisatsioonita korteritesse. Teine korrus sobib sama hästi kui esimene. Magav peremees ei sega. Kuna sissemurdjad on narkarid, siis töötavad nad automaatprogrammil. Nad otsivad asju, mille jaoks neil on olemas edasimüüjad: läpakad, kuldehted ja raha. Lapsetoa vastu tal huvi puudus, aga magamistoas oli ta hoolega pesusahtlites tuhnanud. Loomulikult ei hoia me kodus sularaha ja pesukapis on meil ainult puhas pesu (ja minu kasutatud pesu teda ei huvitanud)! Aga minu 2 paari kullast kõrvarõngaid sobis talle küll. Need olid ka suhteliselt kerges kohas magamistoas kapi peal karbis. Ja rohkem mul rahaga mõõdetavaid ehteid polegi. Ma kujutan ette varga üllatust minu ehtekarpides sobrades. Ma hoian alles igasuguseid mälestusesemeid ja mul on ehtekarbis näiteks kuivatatud seemnetest keesid, plastist igasugu vidinaid keskkooli ajast jms vahvat. Hõbedast koolilõpusõrmus, mida ma pole kunagi kandnud, ei meeldinud vargale ka. Uurija rääkis, et kuld läheb otse kokkuostjatele, kes selle kokku sulatavad. Da-daa minu kunstniku käsitööna valminud kõrvarõngad, ekspoifrendi kingitus.

Elutuba pakkus talle ka huvi. Ilmselt inimesed hoiavad karpides raha ja ehteid. Meil on elutoas palju põnevaid karpe, aga neis on ainult fotod ja vanad postkaardid. Mind kohe huvitaks teada, mida mõtles tsüklis narkar imekena tumesinisest sametist kuldsete kinnistega ja kuldpaelaga ümbritsetud kasti avades ja leides sealt Türgi peaministri nime ja allkirjaga mulle nimeliselt adresseeritud teeserviisi. (Kuna ma ise ka ei suuda lambist Türgi peaministri täisnime öelda, siis vaevalt temagi). Igatahes oli ta selle riiulist välja võtnud, aga kuna sellist “jama” müüa ei saa, siis ta seda ka ei tahtnud. DVD ja CDd tänapäeva vargaid ei huvita, loomulikult ka mitte maalid jms raskesti müüdav kraam (meil Mona Lisat ilmselgelt pole ja “laiade masside kunst” meid ei huvita). Kunstnikud ei suuda neid isegi hetkel müüa.

Ehk loosi läks minu läpakas elutoa laualt koos toitejuhtmega, mille ta põrandalt leidis ja 2 paari kuldkõrvarõngaid. Tundus, et tal hakkas kiire, sest politsenik rääkis, et telekaid varastatakse küll. Meie telekas on aga ilma jalata ja seinale kinnitatud – seda on raske eemaldada ja ilmselt ka müüa. DVD-mängija ilmselt ei sobinud, sest selle taga on posu juhtmeid, mille harutamine võtaks aega. Lauaarvuti näeb meil tänu vana tüüpi monitorile liiga suur ja iidne välja. Politseinik rääkis, et Tallinnas pidi tegutsema umbes 20 tuhat korterivarast. Neil pidi lausa selline võrgustik olema, mis teeb koostööd Peterburgi varaste grupiga ja siis meil müüakse Peterburgist varastatud asju ja meie asju müüakse seal.

Mida soovitada. Kullast väärisasju võiks hoida köögis, esikus, lastetoas ja WC-s. Nendes ruumides ta polnud käinud. Magamistuba on kõige kehvem hoiukoht. Kuigi imelik oli see, et minu magamistoas asunud fotoka oli ta kotist välja võtnud ja voodile pannud, aga ära ei viinud. Fotokad lähevad müügiks küll. Äkki oli “süüdi” see, et mul on fotokal objektiivikate, mille kinnituse ma ise tegin, kuna Olümposel on kate originaalis lahtine. Kinnitus koosneb ilusatest pärlitest, nööbist ja kummist. Väga nunnu näeb välja, aga äkki pole müüdav? (Kes soovib, ma võin talle ka sellise kinnituse meisterdada.)

Tegelikult jõudsin ma täna veelkord mõelda, et pole vaja üldse omada mingeid asju, mida saab müüa ja millest on kahju. Kuigi läpakast on kahju küll, seal on huk minu igapäevast tööd, mida ma pean uuesti tegema ja fotod ning muu pudi-padi mille omandamine pole kellegi jaoks väärtus. Õnneks on see kõik taastatav. ainult aega läheb. Raha võiks kulutada emotsioonidele ja söögile ning joogile. Muideks – baarikapp varast ka ei huvitanud, ega minu kapil vedelevad suitsud.

Teeme nii, et te annate mulle andeks, et ma jälle isiklikke asju blogin ja ei ürita mulle “sisse sõita”🙂

6 thoughts on “Tallinnas on 20 000 korterivarast

  1. luize 11. jaanuar 2010, 07:11

    Varguse üle elanuna saab sulle ainult kaasa tunda. See on vastik kogemus.Minul löödi lihtsalt lukk eest ära, kadus natuke kodumasinaid, lapse rahakassa sisu ja mõned riided. Aga vastikus sellest teost on ikka kõige suurem kahju. Siiamaani on. Ma ei mäletagi enam, millised need asjad olid.Ja aastaid peale juhtunut nägin ikka aeg-ajalt sissemurdmise-unenägusid.

    Like

  2. Manjana 11. jaanuar 2010, 08:39

    käisin lapse rahapõrsast kontrollimas – alles on. ilmselt seepärast, et asub esikus. unenägudeks mul täna öösel eriti aega ei jäänud. tegelesin kuulamisega, et kas keegi juba kõnnib korteris ringi.

    Like

  3. Tqnis 11. jaanuar 2010, 08:41

    Ossa kurat…See on tõesti kaasatundmist väärt lugu.Huvitav, kas ta (või nad) rikkus siis pärast sissetulemist kõigepealt välisukse luku ära, et oleks võimalik minema saada, kui korteriomanik ukse taga on?Lohutuseks üks minu vargakogemus. See oli umbes-täpselt 90-ndate lõpus ja ma elasin sel ajal ühes neist Mustamäe ühikatest. Kõike muud, kui turvaline koht, muidugi. Käidi ka sees. Ega mul seal midagi väärtuslikku ei olnud, aga ära varastati arvuti. Koos monitoriga. Asja iroonia oli selles, et selle arvuti olin ma kunagi mingis nostalgiahoos sinna vedanud, et vahel ajaviiteks yatzeed või midagi muud säärast mängida. Tegemist oli nimelt oma 12-15 aastat vana XT-ga. Ja monitor oli umbes sama vana kast hercules-graafikaga. Kõik muidugi üsna meeldiva kaaluga.Siiamaani ajab naerma, kui ma ette kujutan, kuidas võisid need vargad pettunud olla, kui selgus, et selle arvuti eest ei saa suitsurahagi.

    Like

  4. Tatsutahime 11. jaanuar 2010, 10:10

    Korterivargad vist on ka spetsialiseerunud, s.t kõik ei võta kõike, nagu autovargadki. Mul kunagi käidi autos sees hetkel, kui autos oli umbes poole miljoni eest filmitehnikat (tõsi küll, kaetud tekkide, toolide ja muu võttekoha prop-iga), ning võeti täpselt automakk. Jah, auto oli valve all ja valgustatud parklas – muide, mitte kaugel sellest kohast kus sa elad. Politsei pärast rääkis, et ega varastel ongi oma edasimüügiketid ja need, kes makke võtavad muid asju ei võta, sest neil puudub lüli, kellele noid anda.Sul käis siis ka äkki mingi ehte ja arvutivaras?Vahetate akna ära?

    Like

  5. Manjana 11. jaanuar 2010, 11:39

    kusjuures aken töötab hoolimata vahel käinud ja väänanud kruvikeerajast sama "hästi" kui ennegi. majaomanik arvas, et vahetab kevadel aknad ära. hetkel paneme lihtsalt valvesigna.tundub jah, et ta selle uksega midagi mingi hetk tegi. võimalik, et alles siis, kui me teist ust lukust lahti keerasime.

    Like

  6. Anonymous 14. jaanuar 2010, 14:55

    Plastikakende puhul töötab üks lihtne aga tõhus abivahend – 10mm auk aknalauda, sinna sisse keemilise tüübli hülss. Hülsi sisse 8mm raudpulk püsti. Kui akent seespoolt avad, siis võtad pulga välja. Väljaspoolt avada ei saa. Pulga ülemise osa võib stiliseerida vastavalt oma maitsele🙂

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: