Eesti esimene homoerootikafilm?

Mu blogi hakkab vaikselt filmiblogiks muutuma, aga ma ei saa ju jätta oma arvamust filmist Mis su nimi on kirja panemata! Ja ma ei maganud telelinastust maha ka! Filmi ette oli tv3 kanal2 hulk hoiatusi ladunud. Kõigepealt, et lastele ei soovitata ja teiseks, et ka täiskasvanutele võib film šokeeriv olla. Kindlasti ongi. Me ju teeskleme kõik hoolega kui kristlikud puritaanid me oleme ja midagi hullemat kui kaks meest seksimas, ei kujuta paljud mehed ettegi. Kuid nüüd võib nentida, et Taska film sülitas kõikidele piiridele ja tegi ära!

Aga mu arust oli väga naljakas film. Kohe algusest peale oli naljakas. Edgari hääle luges peale sama mees, kes “Pehmetes ja karvastes” ja tekst oli … ok … umbes sama, mis tolles teleka pehmes huumoris. Kurikuulus seksistseen oli ka naljakas. Seksi ajal inimesed tihtipeale teevadki väga naljakaid nägusid ja filmis olid need suht tõepärased, aga ka naljakad. Meie igatahes itsitasime ja mitte sedatüüpi itsitust, et “ui-oi seksivad”, vaid ikka kogu seda tegevust oma groteksuses. Ka Eelma geiprost oli kõvasti ülemängitud. Umbes nagu võiks üks homofoob ette kujutada kuidas peaks meessoost omasooihar päriselt käituma.

Kuid õhku jääb küsimus, et miks Linnar tahtis just niisugust filmi? Ma olen üks kord oma elus Linnariga kohtunud. Hollivuudi ööklubis. Ma tundsin kedagi, kellega ta seal koos oli. Ja me tutvusime. Mina ütlesin oma nime ja tema ütles, et ta on Priimägi. Mind ajas itsitama. Jah, mina teadsin, et ta on Linnar Priimägi, aga tegelikult polnud ta tol ajal nii kuulus, nagu praegu. Siis teadsid mõned, et ta on kirjutanud tollel ajal ainukese reklaamiõpiku ja olnud Vanemuises vist peanäitejuht vms. Aga laiad massid teda ei tundnud ja seepärast oligi naljakas, et ta ütles ainult perekonnanime. Ma ei mäleta, kas ma küsisin “Kas sul eesnimi ka on” või mitte, aga kui ei küsinud, siis igatahes tahtsin küsida. Ja kogu film baseerus täpselt samasugusel olukorral. Kui palju neid inimesi kokku võib olla, kel on samamoodi juhtunud? Mis pärast tutvumist Priimäega edasi juhtus, ma oma puritaanlikuses ei kirjuta😉

One thought on “Eesti esimene homoerootikafilm?

  1. Indigoaalane 29. jaanuar 2010, 08:39

    Lihtsalt ajaloolise tõe huvides, et film oli kanal 2-s…aga huvitav, et ka minu jaoks oli see film pigem koomiline. Kuna ma olin eelnevalt lugenud EEst artiklit, siis ootasin huviga "sügavat traagikat üksindusest", aga kahjuks jäi viimaseks emotsiooniks hoopis Hõbemägi poolt pillatud lause, a la, "et nüüd ma saan aru, miks peab trenni tegema, et kui 50-selt homofilmi kutsutakse, siis oleksin kenasti vormis…"Ja kuna ma olin seda lugenud, siis loomulikult tundus kõik naljakas ja LP rasvunud kõht oli kohe eriti häiriv..:)

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: