Spämmisaatjate karistamine

Ilmselt on paljud internetikasutajad hädas igasuguste teenusepakkujatega, kes e-mailiga erinevaid teenuseid ja kaupu pähe määrida üritavad. Mõnikord satub nende vahele ka pakkumisi, mis võivad huvitavad olla, aga suurem osa on neist ikka saast mis saast ja üldjuhul ei oma mingit sarnasust e-maili saaja huvidega.

Ma ei viitsi süveneda teemasse kuidas need pakkujad oma adressaate hangivad. Võib uskuda, et vahest nad teevad lausa ise töö ära ja koguvad mööda internetti kokku e-maile, kellele end müüa. Kuulda on, et on olemas ka teenus, mis pakub raha eest portsu e-maile või postitamise teenust.

Teada on, et spämmi saatjate vastu on ka võitlejaid. Tõnu näiteks. Tal on ka spämmerite tarvis sisse seatud lehekülg, kuhu spämmerid “oksa tõmbab.” Tal on seal ka natuke juriidilist tausta lahkav leht, kus mainitakse võlaõigust, tarbijakaitse seadust ja ka infoühiskonna teenuse seadust. See viimane neist kirjeldab ära milline ei tohi olla e-mail, mis sulle postkasti tuleb.

§ 6. Kommertsteadaande edastamine

(1) Teenuse osutaja võib saata füüsilisele isikule üldkasutatava andmesidevõrgu abil digitaalkujul kommertsteadaannet vaid järgmistel tingimustel:
1) adressaadi eelneval nõusolekul;
2) kui adressaadile antakse selgelt ja arusaadavalt teada, kuidas edaspidi kommertsteadaannete saamisest keelduda;
3) kui adressaadile tagatakse võimalus üldkasutatava andmesidevõrgu abil oma keeldumisõigust realiseerida.

Ehk kui sa pole seda kirja tellinud, kirja all pole kirjeldatud kuidas ennast spämmilistist eemalda ja eemaldamiseks pole otselinki, on spämmi saatja selle seaduse mõistes saanud hakkama väärteoga ja kuulub kohtu poolt karistamisele vastavalt § 15. Nõuetele mittevastava teabe edastamine

(1) Käesolevas seaduses teenuse osutaja kohta antavale teabele, kommertsteadaandele ja selle edastamisele sätestatud nõuetele mittevastava infoühiskonna teenuse osutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Teisisõnu peab spämmi saatnud firma maksma trahvi 50 tuhat krooni. Kuid selleks tuleb ta kohtusse kaevata. Kuid ega esimese asjana ei pea ka kohe kohtusse minema.

Mina kirjutasin selle postituse siia, kuna umbes samasuguse kirja saatsin ma ka ühele spämmijale. Äkki inimene firma esindajana ei tea, et ta võib 50 tuhhi trahvi saada? Inimest tuleb ikka informeerida. Ehk – soovitan ka Teil saata oma spämmaritele informeerivaid kirjakesi. Äkki info levib ja nad ei julge enam lollakaid kirju saata, millest loobumine on võimatu. Kuigi kellelegi võiks ka “näidispoomise” korraldada.

PS! Foto on täna pildistatud ja võiks huvi pakkuda matkahuvilistele. Olete juba vastavat teenust proovinud 😉

9 comments

  1. Kusjuures nende ahelkirjadega(kus lubatakse õnne ja armastust ja raha ühesõnaga kõike head, kui sa edasi saadad) saab kõige rohkem e-maile ja täiesti tasuta. Arvan, et seda kasutatakse julmalat ära. Ja kui sulle saadetakse mingi 40 aadressiga ahelkirjake, siis on ju ülejäänud 39 inimesel sinu e-mail ju olemas. Vähemalt siis on potentsi probleemidele variante küllaga tulemas.

    Meeldib

  2. Omadest kogemustest võin öelda, et kõige paremini aitab nende spam kirjade internetis avaldamine. Lisad informatiivse pealkirja, firma B-kaardi ja maksuvõlad ning üsna peatselt kardavad nii saatjad kui "turunduse" andmebaaside koostajad sellele domeenile kirjutada.Minu enda postkasti kakanud tegelased saavad ära märgitud http://www.veebimees.info aadressil.Kui veel möödunud oktoobris-novembris tuli julgelt 7-9 kirja päevas, siis nüüd on selliste hulk kukkunud 2-3 peale. Mõnel päeval ei saabu ühtegi. Äärmiselt rahulikuks on elu muutunud.Eesti probleem on ka selles, et valdav osa spam mailidest tuleb kohalike interneti teenuse pakkuja võrkudest ja neid ei saa ka IP-de järgi blokeerida. Siis seiskuks ka legaalne liiklus. Küll aga aitab IP kontroll vägagi tõhusalt väljastpoolt saabuvate kirjade vastu.

    Meeldib

  3. mina ei poolda ise karistamist. õigusriigis on karistamise õigus riigil. mina võin inimest tema väärteost informeerida, ma võin teda kohtusse kaevata, aga mitte ise karistada.kui mina hakkaksin koostama internetilehte mingite andmetega, siis rikun ma andmekaitse seadust ja oleksin ise kurjategija.

    Meeldib

  4. Ise "karistamisest": neil lehtedel olev info on pärit avalikest allikatest; ei Tõnu ega Virgo häki nende andmete saamiseks kuhugi sisse. Nii et see on vaid avaliku info dubleerimine, mitte karistamine.

    Meeldib

  5. isikuandmete kaitse seaduse järgi on lubatud andmeid koguda (ehk dubleerida küll), kuid selle tegemisel on teatud reeglid ja avalikustamisel samuti. eraisiku poolt isikuandmete kogumise eesmärk ei saa olla isikute karistamine (internet kui avalik häbipost), sest karistamise õigus on riigil. pealegi kehtib meis süütuse presumptsioon, mis tähendab, et ma ei tohi kedagi panna seaduse vastu eksijate nimekirja, kui kohtus pole öeldud, et ta on süüdi.

    Meeldib

  6. häkkimine on on hoopis muud tüüpi süütegu, vist isegi kuritegu mitte lihtsalt väärtegu. see veel puuduks, kui väärtegude eest isikud kuriteona ise karistama hakkaks.

    Meeldib

  7. Krt, mina sellest andmekaitseseadusest aru ei saa. Kas ma siis ei või teha mulle saabunud kirjade avalikku andmebaasi? Miks?

    Meeldib

  8. põhimõtteliselt võid. aga kui keegi neist seal avalikult olla ei taha, pead sa ta sealt ära võtma. samuti ei või sa kokku koguda ja avalikustada igasuguseid andmeid. ma kusjuures ei saa aru, MIKS inimesed tahavad teiste inimeste kohta mingeid avalikke andmebaase teha. õelusest? peale andmebaasi avalikustamist tunnevad nad, et on nendest seal nimekirjas kuidagi tugevamad, sest nad on neid avalikult häbistanud?muidugi on kohtus käimine tülikas ja kallis, aga inimesel pole keel suus vaid mee limpsimiseks. inimesed võivad selle abil suhelda. ja ma ei pea silmas ainult suudlemist. kuigi võiks ju olla ideaalne kõigiga niivõrd positiivselt suhelda, et võiks lausa suudelda 😀

    Meeldib

Kommenteerimine on suletud.