Haritud mees võib harimatut töötut mõnitada?

Ma ei loe Päevalehte. Põhimõtteliselt ei loe, aga kuna täna on seal Oudekkist artikkel ja raadios räägiti, et seal on huvitav arvamusartikkel, Töökohad, mis teevad halba, siis täna lugesin. Juba selle artikli pealkirjas on olemas üks põhjus, miks ma toda lehte lugeda ei taha. Sel nädalal oli meedia sunnitud panema kõikidesse väljaannetesse fotosid, mis illustreerisid Eesti ja eriti Tallinna inimeste suurimat õnnetust – töötus. Praegu oleks hoopis kasulikum, kui selle asemel, et rääkida mida ei peaks tegema töötusega, rääkida sellest, mida võiks töötusega teha.

Tallinnas tehtavast sotsiaalsete töökohtade programmidest on palju räägitud ja kuna programmil on Keskerakonna pitser juures, on reisisaatjate töökoht ajakirjanike seas suures osas halva mainega. Kuna töötu ajakirjanik ilmselt reisisaatjaks minna ei taha, siis on halvustav suhtumine mõistetav. Ega mina ka reisisaatja tööga hakkama ei saaks, aga ma ei võta sõna inimeste nimel, kelle jaoks on see viimane võimalus ausal teel raha teenida. Ma imestan ka pidevalt ajakirjanduses räägitava statistika kohta, et töötud on peamiselt ilma hariduseta inimesed. Ma kahtlustan, et haridusega inimesed pole end lihtsalt töötuks registreerinud, aga ei ole võimalik, et neid niivõrd palju vähem oleks, et neid olematuks võiks nimetada.

Kuid tagasi tolle artikli juurde. Kõigepealt internetiajastust tulenev märkus – ajalehed siiani ei oska linkida. Janno on terve arvamusartikli kirjutanud lähtudes teadusartiklist, mis on internetis saadaval siin: “Active Labor Market Policy Evaluations: A Meta-analysis” (pdf). Kõigepealt mainiks, et uuring on tehtud aastatel 1995-2007 ehk majanduse hiilgeaegadel. Teiseks on kogu uuringust kasutatud vaid ühte poolikut tulemust: “A third conclusion is that subsidized public sector jobs programs and programs for youth are generally less successful than other types of ALMP’s“, mille täistõlge on, et avaliku sektori poolt kinnimakstavad programmid ja programmid, mis on mõeldud noortele on vähem edukad kui ülejäänud uuringu raames vaadeldud töötute abiprogrammid. Antud töös vaadeldi aga selliseid abiprogramme: 1. koolitus kas koolitusel või töökohal, 2. abiprogramm, mis aitab tööotsijal töökohti leida, 3. avaliku sektori loodud töökohad ja 4. erasektoris subsideeritud töökohad. Eesmärke on seal hulgaliselt ja peamiselt on need seotud töötuse kestmise ajaga ja tulevase palgaga.

Tekib küsimus, et kas artiklis kasutatud artikkel üldse teemasse sobib ja kas lugupeetud vanemanalüütik teeb järeldusi, mida tollest uuringust teha saab? Artiklis on analüüsitud konkreetseid riike ja vaadeldud ka erinevate riikide tööturu programme. Näiteks on seal leitud, et Saksamaal on ida pool programmid halvemini eesmärke täitnud kui lääne pool. Kui vaadata, et mida on arvamusartikli autor tollest linkimata teadusartiklist kõik järeldanud, siis mina arvan, et ta on seda uuringut lihtsalt enda huvides julmalt ära kasutanud, et tõestada oma väidet – reisisaatja töö ei aita kedagi. Arvamusartikli kirjutamise eest saab see analüütik sama suure raha kui reisisaatja kuu aega mitu tundi päevas töö eest, mida paljud kõõrdi vaatavad…. Mis Jannol viga mõnitada, kui tal on haridus ja töökoht, kus automaatselt järeldatakse, et mees teab, mis räägib …

Ok, luban, et kirjutan töötusega tegelemisest järgmine kord sisuliselt ka, mitte ei ahista ainult lugupeetud teadlasi🙂

6 thoughts on “Haritud mees võib harimatut töötut mõnitada?

  1. Saila 20. veebruar 2010, 13:22

    Igati nõus sinuga.aga mind kummitab pikemat aega 1 küsimus.kommentaarides ikka mainitakse mingit toetusraha, mida justkui peaks saama pärast seda, kui enam töötu staatus ei kehti nt. seal:" mida see 1000 -kroonine abiraha katta ei suuda."Kui minul sai nö aeg täis (oli see 9 kuud v aasta?), lõpetati mu arvelolek ära ja öeldi, et mitte midagi, st. kroonigi enam ei saa. Ja jäingi mittekellekski.Sisuliselt ülalpeetavaks.Keegi ei maininud, et kuidagi võiks veel mingit 100 abiraha saada.

    Like

  2. Anonymous 20. veebruar 2010, 13:50

    Sõber, reisisaatjad EI TEENI seda raha. Vähemalt mitte enamikku sellest. See kingitakse neile. Selles ongi põhimõtteline vahe töö ja spondeerimise vahel.Nagu maffia ristiisa peab sohipoega üleval. Maksab tema kooliarved jms. et siis otsustamise päeval (näiteks valimiste ajal) oma heategevuse eest tasu sisse kasseerida.

    Like

  3. Manjana 20. veebruar 2010, 15:27

    ma ei ole eraldi töötukindlustust uurinud. Tööturuteenuste ja toetuste seadus ütleb, et töötutoetust makstakse kuni 270 päeva (9 kuud). Reisisaatja on seal seaduses defineeritud kui "Avalik töö on ajutine tasuline töö, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast ettevalmistust." Muudest rahadest on seal kirjas, et on olemas ettevõtluse alustamise toetus (firma tuleb teha vähemalt kaheksi jms) ja stipendium neile, kes osalevad tööturukoolitusel. Tööturukoolituse kohta on kirjas ka tööturuteenuste leheküljel. Selleks peab seal tegema mingid kavad jms. Stipendium on 60 krooni päevas.Ülejäänud toetused on sotsiaaltoetused ja nendega tegelemise kohustus on kohalikul omavalitsusel. Neid reguleerib sotsiaalhoolekande seadus ja infot saab omavalitsuse leheküljelt. Eestis on tervele inimesele olemas toimetuleku toetus. Selleks peab pereliikmetele jääma peale üüri , elektri jms maksmist jääma kätte vähem raha kui kehtestatud toimetulekupiir. Toimetulekupiir peaks praegu olema esimesel pereliikmel 1000 ja järgmistel 800 krooni. Tallinnas selle taotlemise kord on siin: http://www.tallinn.ee/ToimetulekutoetusÜürile ja muudele kuludele on kehtestatud ka max piirmäärad. selle link on siin: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=87002

    Like

  4. Manjana 20. veebruar 2010, 15:32

    anonüümne. mõtle nüüd välja, et kas sa räägid kingitustest, sponseerimisest (spondeerimisest) või sohipoegadest. mis sind küll ajendab sellist kurja juttu ajama, on järgmine küsimus …töö on tänapäeval defineeritud kui tegevus kellegi teise heaks, mille jaoks inimene ohverdab oma aega ja olemasolevaid oskuseid ja mille eest keegi nõustub maksma rahas või mingis muus vääringus. on olemas ka tööd, mille eest ei maksta, aga see on juba teine küsimus.

    Like

  5. w 20. veebruar 2010, 16:38

    Väikest analüüsi tehes leiaks riigipalgaliste hulgast terve hulga spondeeritavaid. Kuus aastat on meil teatavasti meeletu bürokraatia kasv olnud, eraisikute laenude ringlemiselt krabatud maksudelt kasvas aparaat nagu oleks Viagra otsa komistanud.Reisisaatjad on mitmetahuline nähtus – esiteks moraali küsimus, kas me näeme enda kõrval hädas inimest või lihtsalt (parasiidist) ballasti, teiseks ratio küsimus: millisele teele läheb see inimene ilma igasuguse sissetulekuta ja kuivõrd see suurendaks riigi kulusid (politseist, kohtuist ja vanglaist küsimuseni, mis hinnaga nad taas "normaalsesse" ühiskonda integreeritud saab – pikk perspektiiv).Nõme moment on lubamatult propagandatants selle ümber (nagu oli ka kartulite ja puudega, f*cking unbelivable) ja parteide kähmlused töötute ümber. Nagu töötu oleks vahend populismiks, mitte probleem iseenesest.:/

    Like

  6. Mart 22. veebruar 2010, 13:53

    Päevalehe nädalavahetuse numbris oli aga A:Kiviräha samateemaline kirjutis (sotsiaalstest töökohtadest). Võib kaks korda arvata, kas Savisaart mõnitatakse. Õige, ei mõnitata. Ja kuidas vaesust mõtestati enne protestantluse pealetungi ja pärast seda, eriti aga nüüd.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: