Vabadusest diktatuurini on üks lühike samm

Täna peab oma “lemmikteemal” jälle sõna võtma. Iga tunni tagant teatab mu raadio, et Andmekaitseinspektsioonile omistati vaba ühiskonna pidurdaja tiitel. Tundub, et minu nägemus vabadusest ei ühti tiitlite jagaja nägemusega. Muidugi sõnastaksin ma pigem lause ümber ja ülbitseks, et tiitlijagaja on lühinägelik, ega oska aru saada milline vabadus on hetkeline ja pealiskaudse pilguga nähtav ja milline vabadus jääb ka siis vabaks, kui sinna uuritseja kombitsad taha ajada.

Vaatame, mida uudises vabadusest pajatatakse. Kõigepealt ajab mind pisut segadusse nende inimeste nimekiri, kes toda “pidurit” valisid. Savisaar on kokku kutsunud inimesed, kes tema paberile hea meelega alla kirjutavad. Peale Keskerakonna ühendab neid ilmselt ka vähene arvutikasutamisoskus.

Tegeliku pressiteate leiab siit: http://tallinn.ee/est/Selgusid-vaba-uhiskonna-edendaja-ja-pidurdaja?&filter_otsing_uudis_rubriik_id=35 (jätsin originaalaadressi kui näite, et tallinn.ee veebimeister on ka kõlupea: ma ei otsinud muffigi, vaid läksin otse esilehelt). Kui pressiteatest poliitikute möla välja jätta, siis konkreetselt süüdistatakse AKIt “Andmekaitseinspektsiooni tegevust on näiteks iseloomustanud meditsiiniregistrite kui kliinilise meditsiini, statistika ja teadustegevuse vahendi järjepideva pidamise takistamine, raadios sünnipäevaõnnitluste ettelugemise keelamine ja muud veidruseni ulatuvad seisukohad. Andmekaitseinspektsiooni ülepingutatud tegevus on aidanud luua baasi mõtteviisile, tausta olukorrale, kus üha enam Eesti asutusi soovib asuda ebaproportsionaalses mahus salastama dokumente ja isikkoosseise.

Sellest pikast jutust tuleb kaks põhipunkti – Meditsiiniregistri pidamise takistamine ja Raadios sünnipäevaõnnitluste keelamine. Kuidagi kummaline valik, sünnipäevaõnnitluste jutt on populistlik. Esimene aga on seotud digitaalse arvutibaasiga. Kas mu lugejate hulgas on mõni inimene, kellele meeldiks, et tema täielikku haiguslugu (juhul kui tal ikka on mõni haigus peale nohu olnud) oleks võimalik sobiva summa eest osta? Ahh, et te arvate, et selle ostmine ei huvita kedagi? Kui mina oleksin tööandja, siis mind küll huvitaks ja kolleegina huvitaks ja nii mitmelgi muul juhul veel huvitaks, asi on ainult hinnas. Ahh, et ei ole võimalik osta? Kindel? Vanasõna väidab, et alati on võimalik müüa, kui ostja leida ja hinnas kokku leppida suudetakse. Mida rohkem on neid inimesi, kel ligipääs täiuslikule indekseeritud digitaalsele andmebaasile, mis mahub mälupulga nurgale, seda suurem on tõenäosus, et keegi libastub. No oletame, et osta pole võimalik. Aga tuttavalt saab äkki lausa tasuta, sest müümist peab see inimene ebaeetiliseks. Ahh, et ma fantaseerin? Ei usu.

Minu põlvkonna arvutigurud vast mäletavad Perli Andmebaasi. Perli tundis arvuteid, töötas ühes-koma-teises kohas ja pani kokku mitme riigiasutuse algelised andmed ja meisterdas valmis väga vahva isikuandmetega andmebaasi. Seda sai osta, aga seda sai ka tuttavatelt tasuta. Väga mitmekülgne andmebaas oli, olen näppinud. Tol ajal oli see vägagi seadustevastane. Tänapäeval, kui arvutikasutajate hulk on mitmekümnekordistunud, on riigile hädasti ametlikult selliseid baase vaja?

Ma olen vist kord siin juba kirjutanud, et Inglismaal ei ole ID-kaarti. Too kord ma igatahes ei suutnudki veenvalt kirjutada, miks inimesed ühiskonnas, kus pole 50 aastat jälitamisühiskonda olnud, ei taha ID-kaarti. No kuidas ma seletan, et tegelikult ei ole vaba sellise riigi kodanik, kus riik võib ühe nupuvajutusega tema kohta kõike teada? Ma ju ei saa rääkida, et nõuka ajal värbas KGB oma agente ka näiteks võttega, kus kõigepealt uuriti inimese kohta välja mingi info, mida võõrad ei peaks teadma ja siis pigistas teda tolle infoga ja saigi kuuleka agendi. Kuid väljapressija ei pea ju siseministeeriumist pärinema. Kui info on kergelt teisaldatav, võib seda meiesuguses väikeriigis igaüks, kel raha on, omandada. Ja kui on rohkem raha, siis saab juba edasi tegutseda. Ahh, et fantaasia. Et jälitamismaania? Kuna ma olen suhteliselt sõltumatu, siis pole mul kummakski põhjust.

Ja inimesed on lihtsalt uudishimulikud. Uudishimulikud ja seljataga õelad. Keskmine inimene ju lausa naudib võõras “pesus” sobramist. Selles suhtes olen mina küll täitsa keskmine ja klikin ajalehtedest igasuguseid haigeid intiimuudiseid. Ja kommenteerin. Küll mitte kirjalikult, aga tuttavatele. Ila tilgub mõnust suunurgast, kui kellelgi eriti mahlakalt halvasti läheb ja ta ise arugi ei saa, kui loll ta on. Aga mulle kohe üldse ei meeldi, kui minuga nii tehakse. Kui meil käis varganägu ja mu pesusahtlis sobras, siis ma ei rutanud kogu sahtlitäit üle pesema, aga kui ma kunagi mingist foorumist leidsin triidi, kus minu “imetlusväärset isikut” läbi kõverpeegli arutati, siis oli erivastik tunne. Vähe neid minu mõtted huvitavad! Näiteks minu viimase artikli kommides arutati peamiselt seda, et kas mul on aasiapärane nägu ja kas see on ilus või kole. (Selgitus ka – mul on täiesti audentne ugri-mugri nägu, ilma sakste veresolkimiseta :D) Oli mul vaja artikli juurde näopilti lasta panna! Oleks võinud näiteks suurendatud silmaiirise panna ja arutagu siis!

Nüüd ma jõudsin oma arutlusega jälle kuskile metsa. Igatahes tahtsin ma öelda, et AKI kaitseb oma tööga isikuvabadusi ja kõik, kes sellega nõus pole, arvavad, et riigiaparaadi ja muude organisatsioonide ning RAHA vabadus on kõrgemal üksikisiku vabadusest.

Pilt on näiliselt kahtlane, aga tegelt panin selle, kuna iga kisub sinna, et lapsepõlv tundub aina kenam😀

5 thoughts on “Vabadusest diktatuurini on üks lühike samm

  1. Tatsutahime 4. märts 2010, 01:07

    Minu arvates see, et Andmekaitseinspektsiooni on vaja ja see, et ta teeb vahepeal ka vajalikke asju, ei tähenda, et ta võiks teha suvalisi asju ning minu arvates teeb Eesti Andmekaitseinspektsioon suvalisi asju – näiteks hoolitseb selle eest, et sotsioloogid mingeid andmeid kätte ei saaks, sest muidu võiks ju teada saada, mis Eesti ühiskonnas tegelikult toimub (ok, see ei ole täielikult ka nende kapsaaed, sest ka Eesti andmekaitseseadus on jabur), sünnipäevaõnnitluste keelamine on ka jabur, kui sellega tegeletakse, siis on neil ilmselgelt liiga palju aega – see on näide sellest, et AKI kaitseb isikuvabadusi ka seal, kus mina ei taha kaitset või ka seal, kus andmed oleksid muidu ka kaitstud. Ja kui ülepingutamise tulemusena pean ma omaenda andmete teadasaamiseks (haiguslugu) läbi nõelasilma minema või siis näiteks arstitudengitel keelatakse haiguslugudega tutvumine, sest AKI tekitab kabuhirmu, siis ma arvan, et midagi on valesti. Ma sellist arsti ikka ei taha, kes pole õpingute ajal ühtegi haiguslugu näinud ja kliinilist praktikat saanud…

    Like

  2. Manjana 4. märts 2010, 08:56

    omaenda haigusloo jaoks on vaja minna perearstile ja võtta see kaust, kus kõik kirjas on. kuidas see nõelasilm on?

    Like

  3. Tatsutahime 4. märts 2010, 14:33

    Haa, aga kui sa lähed perearstist edasi eriarstide juurde, siis pead nii mõnigi kord oma haiguslugu hakkama teravalt nõudma ja vaidlema ning väga karm olema ning seaduses näpuga järge ajama. Paljud seda ei jaksa või arvestavad, et see tähendab kogu haiglaga tülliminekut ja uue haigla otsimist…Perearstide kohta ma ei oska midagi ütelda, ma pole nende tegevusse süvenenud ja enda kontaktid ka piirduvad "ma vajan tõendit, et mul ei ole tuberkuloosi" tüüpi suhtega.

    Like

  4. Manjana 4. märts 2010, 14:57

    no ma ei tea, kas sellepärast, et mõni arst on imelik ja kaklema kipub, on parim põhjendus kõikide inimeste erinevate haiguslugude internetti riputamiseks. muideks, kui haiguslugude juurde liita ka kinnisvararegister, autoregister ja kohtulugude register, saaks eriti vahvaid sotsioloogilisi uurimusi teha ja järeldada näiteks, et inimesed, kel pole kallis kohas kinnisvara, kipuvad põdema tuberkoloosi ja sooritama pisivargusi🙂 Siuke näide lihtsalt. Pigem vastuseks sinu eelmisele kommile, kus sotsiaaltedlased enam ise ei viitsi uuringuid teha ja käivad AKIlt isikuandmeid nõutamas😀

    Like

  5. joanamari 13. märts 2010, 14:04

    kui mina poole aasta pärast kaardi tagasi viisin, sain teada, et seda kaarti ei näe ma enam kunagimind enam ei usaldatama arvasin, et kui ma arsti juures ei käi , milleks siis neile mu kaart;)

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: