Kuidas olla peen :)

Kuna twitteris tekkis arutelu (mis on minu jaoks twitteris siiski erand, mitte reegel), siis võiks ju sellest blogipostituse ka teha. Ühesõnaga käis jutt teest. Kuid see pole ainult tee, mis peen olemise alla käib. Sinna mahub veel näiteks kohv, vein ja makaronid ja ilmselt veel palju asju.

Kui nüüd täpsemalt väljenduda, siis oli jutt chai lattest. Mis asi on chai ja mis chai latte, annab päris kenasti ülevaate lehekülg, mille headeri ma siia kõrvale pildiks panin. Neile, kes tahaksid olla ka snoobid, ehk eesti keeles peened, aga veel ei teagi, et viimase aja moeröögatus on teada kõike chai lattest, neile vihje. Chai on tegelikult tee. Vene keeles on tee ja rumeenia keeles on tee ja kuna teejoomise kodumaa on jällegi Hiina, siis pärineb sõna Hiinast. Paljudes teistes keeltes on tee tee. Eesti keeles ja inglise keeles näiteks. Üldjuhul kõigis neis keeltes mõistetaksegi nii tšai kui tee all mingi taime lehtedest tehtud mittealkohoolset jooki.

Kuid selleks, et olla snoob, on vaja teada nende grupi erilist sõnavara, või muidu oled eesti mõistes mats. Snoobide keeles on “chai” india päritoluga maitsestatud must tee. Noh umbes nagu glögi, aga veini asemel on tee. Kuna snoobiks tahtmise soov käib tihtipeale kaasas alaväärsuskompleksiga, mis omakorda tuleneb nürimat tüüpi mõtlemisorganist, siis ei lase chai-sõbrad end häirida ja joovad chai teed, mis tõlkes on nonsens.

Kuid ega tee pole ainuke asi, millega saab matsi mängida. Piim ja makaronid kuuluvad samuti matsirahva põhiarsenali. Ükski snoob ei ütle enam piima kohta piim, vaid kasutab itaaliakeelset sõna latte. Kohv piimaga on neil latte ja tee piimaga on neil latte. Kui Itaalias oleks kombeks piimasuppe süüa, siis oleks meil varsti piimasupp ka latte.

Itaalia keel on keel, mida väga peened inimesed võiks pidevalt kasutada ja kasutavadki. Kõik ju teavad, mis asi on hambapasta? Aga snoob teab, et pasta ei ole mitte ühtlane poolvedel mass, vaid arvab, et see on üldnimetus makaronitoodetele. Keegi ei söö nuudleid ja hapukoort vaid ikka pastat. Vähe teadlikum inimene sööb pastat pestoga. Kõlab nigu muusika! Snoob teab, et itaalia kokk sooritab enesetapukatse, kui klient talt makaronitoidu kõrvale klaasi piima küsib.

No jah, tee-snoobi minust ilmselt ei saa. Kuid kui snoobi üheks vajaduseks on tarbida tooteid, mida saab kõrgema hinnaga, kui teisi samasuguseid on võimalik saada, siis kohvi snoob olen ma küll. Kas keegi oskaks mulle selgitada, et miks Eesti poodides on jahvatamata kohviuba mitu korda kallim kui jahvatatud? Ja valik imeb! Kui lähtuda lisaväärtusteooriast, siis peaks jahvatamine toote hinnale ju juurde lisama. Siit võiks teha järelduse, et nad panevad jahvatatud kohvi sisse mingit rämpsu. Kui aga lähtuda turgude teooriast, siis PALUN, ostke endale ka kohvijahvatamise masinad ja hakake nõudma kohviuba. Ma tahaks oma kohvisnoobindusega siiski odavamalt tegeleda.

12 thoughts on “Kuidas olla peen :)

  1. Ray D. Noper 14. aprill 2010, 15:02

    Kui hirmus ! Vene ja rumeenia ja hiina ja mõnes hindi keeles on 'tšai' tee ja seega peab see igas keeles täpselt teed tähendama ! Kuidas inimesed julgevad teistmoodi öelda ülttse !! Merriam-Webster on kah ülbe snoobikamp ja puha…Aga üldiselt, ei maksa etümoloogiat ja tähendust segamini ajada. Seda, et mõni termin ühes keeles laiemat või kitsamat tähendust omas kui teise keelde laenatuna juhtub hämmastavalt sageli…

    Like

  2. Manjana 14. aprill 2010, 15:44

    jama ongi selles, et mitte ei omanud, vaid omab tänaseni. ma bulgaarias tavaliselt küsisingi tšaid, kui teed tahtsin. nad tiist ei teadnud suurt miskit🙂 ja tšai peale läks nägu naeratusele ja silmadesse tuli mõistmine. sa võid proovida eestis ka mõnest vene kohvikust tšaid küsida, arva ära mida sulle antakse😀

    Like

  3. Ray D. Noper 14. aprill 2010, 16:15

    "Omas" siis mitte selles tähenduses, et ta selles esialgses keeles enam ei oma, vaid et me räägime juba uuest keelest :PTähendusnihkeid ikka juhtub… Sageli küll teistpidi, laienevalt – peavaluga võetakse aspiriini, oma kohvi jood sa termosest, tänaval näed linnadžiipe, protestisid taserite vastu… Tagurpidi näiteid võib tuua lõputult, samapidi nagu 'chai' ei tulegi kohe esialgu meelde muud kui kaamel ja känguru…

    Like

  4. Ray D. Noper 14. aprill 2010, 16:17

    Ahjaa, ja ühtlasi – siin ei ole ju Bulgaaria, või nägid sa seda 'Chai Latte' märgist säälmail ?😛

    Like

  5. Manjana 14. aprill 2010, 16:53

    bulgaaria keel on lihtsalt vene keelele väga sarnane. tsai ei ole termos ega taser. tsai latte on umbes nagu pasta – peen asi, mida snoobid tarvitavad ja "laiad massid" ei saagi aru, millise "hõrgutisega" tegemist on. umbes nagu suva snoob kiidab, et uhh millise täidlase maitsega vein, kuigi ega ta eriti vahet ei tee.

    Like

  6. Ray D. Noper 15. aprill 2010, 06:55

    Ära aja asju segamini – kas oli kirjas 'tsai' või oli 'chai' ? Teine neist on inglise keeles, nagu M-W link ütles, täiesti eksisteeriv sõna ja tõenäoliselt täiesti õiges kohas kasutatud. Kontrolli esimeses kommentaaris antud linki, kui ei usu. Hõrgutis või mitte on juba maitse küsimus ja sõna kasutuse osas asjasse ei puutu.Kas sa sõdid ka nende vastu, kes tortillat omletiks ei nimeta ? Selle vastu, et 'karri' on väga spetsiifilist maitsekombinatsiooni tähistama hakanud eesti keeles ? Ahjaa, ja lisand 'latte' joogi juures ei tähenda ei angloameerika ega siinmaise kultuuri juures lihtsalt piima vaid kindlat piimatöötlust, millele viitasid ka esialgsed lingid, mida ma lisasin, kuid mille põhielemendi sa ilmselgelt tähelepanuta jätsid – kas seepärast, et see oleks su klassivihapropaganda ära rikkunud ?Ma saan aru küll, et sul on hirmsasti vaja ennast "neist snoobidest" paremana tunda, aga antud küsimuses ei ole tegemist mingis "snobismi" vaid lihtsalt keel(t)e arengu küsimusega.

    Like

  7. arni.alandi 15. aprill 2010, 08:03

    Vat, sa võid mind nüüd peenutsejaks pidada, aga'i ole nii lihtne, et makarone nimetatakse tänapäeval pastaks.Vat, spagetid EI OLE makaronid, kanneloonid EI OLE makaronid, Garfieldi lemmiktoit (pitsa kõrval) lasanje EI OLE ammugi mitte makaronid. Makaronid on AINULT sellised suhteliselt lühikesed julgad, millel ilmtingimata peab õõs sees olema.Aga millise üldnimetaja alla need kõik eesti keeles võtta (et rahuldada neid peenutsejaid, kellele sõna "pasta" ei sobi;)), vat seda mina küll ei tea:( "Jahutooted" nagu'i lähe väga, sest viib mõtted automaatselt leivale & saiale. Või on su point rohkem selles, et 1 p*ts puha, mismoodi mingid keedetavad jahust asjandused välja näevad, kui need just pelmeenid pole:) Ning et kes nende vahel üldse suvatseb vahet teha, see ongi juba snoob (sest miks ta siis teeb, eksju)?

    Like

  8. arni.alandi 15. aprill 2010, 08:20

    Noja, lattega on ka muidugi 1 asi. Tellida kohvikus "latte" on palju lihtsam, kui öelda välja "piimaga keedet kohv", no nagu jalgpallur on Kaka, mitte Ricardo Izecson dos Santos Leite. Kui jalgpallikommentaatorid peaks kogu aeg pikalt välja ütlema, et Ricardo Izecson dos Santos Leite, siis saaks mäng läbi ja issanda päike läheks ka ammu enne looja, kui ülekanne ära lõppeks.Ma arvan, et "lattega" on sama värk.Nüüd sa (või ka keegi II) võiks vaielda, et eesti keeles on sõna "piimakohv". Aga enamasti mõeldakse selle all kohvi, millele on rohkem või vähem piima peale valat, mitte piimaga keedet kohvi. Tšai lattega võib ka muidugi olla sama rida, et kaua sa jaksad tellida "piimaga keedet, vürtsitet musta teed". Vahepeal oli käibel küll "indiapärane tee", aga ega see ka mingi eriti õige väljend ole.Üldiselt võiks mõni tark nende kohta lihtsalt eestikeelsed sõnad välja mõelda, olekski rahu majas.

    Like

  9. Manjana 15. aprill 2010, 09:27

    Ray, sa enam ei tee nalja, jah? Ma alguses arvasin et teed. sa oled kohe kuri vä😀 kirjapilt "chai" on kah pervo. Kui inglased ei oska "š" kasutada, on see nende viga, kuna meil on siuke olemas, siis võiks ka kasutada. miks me peame angloameerika riikidest võtma üle asju, mis neil kuidagi kehvasti on välja tulnud. Näiteks rumala sõnade kirjutamise oskuse. 20 aa tagasi oli eesti keeles võõrsõnade kirjutamise eeskujuks saksa keel. See, et ameeriklased geograafiast miskit ei tea, on ju väna tõde. Ja nende koolisüsteemi nõrkus on justnimelt too klassiviha ja neokonservatism. Arni, "makaronitooded" on too sõna, mida eesti keeles on nonde kohta kasutatud. Põhimõtteliselt on "laiade masside" sõnavaras olnudki igasugused nuudlid ja spagetid ikka makaronid. Mulle näiteks meeldib nii öelda – ema saab aru, millest ma räägin, eksole. ja kuna eestis on vanu inimesi ikka palju, siis on riskantne hakata reformima just seda sõnavara, mis on juba aastakümneid normaalselt töötanud. eriti veel, kui võetakse kasutusele sõnu, millel on juba teine juurdunud tähendus. see indiapärane tee on täitsa enam-vähem. ma pakkusin Rayle ka "masala tee", mis on tolle tee india nimi.ja mitte keegi ei viitsi lugeda mu jutu viimast lõiku😦 ma olen snoob ikka, aga kohvisnoob.

    Like

  10. Manjana 15. aprill 2010, 09:40

    ja kui kohvi juurde tagasi tulla, siis see mis eestis toimub on rohkem kui anarhia, see on puhas vägivald. alati, kui ma kuskilt kohvi tahan osta, siis vaatan hoolega nende letitagust – kas neil üldse on vahendid millega oma lubatud kapputsinot ja jms teha. kuna ma olen kohvikoolituse läbinud, siis võin öelda, et isegi need, kel on kallis masin, teevad üle poolte juhtudest oma kohve valesti. ainult itaalias võib kindel olla, et nad teavad, mida nad teevad. mina ka ei tea, kuidas seda olukorda peaks nii lahendama, et korras oleks ja ma tean, et kas ma tõesti saan cappuccino (eriti pervo kirjutusviis) või kohvi vahukoorega. seda, et kohvi kõrvale klaas vett antaks, tuu om vaid unistus. ning tolle cappuccino kõrvale šokolaaditükk antakse vast 5% kohtadest.

    Like

  11. Tatsutahime 15. aprill 2010, 10:18

    Mina olen alati mõtelnud, et tee on ikkagi jooks teepõõsa lehtedest, muud asjad on lihtsalt kuumad leotised😀 Aga see vist on natuke snobism küll.Minu arvates läheb snobismi piir just sealt, kus terminiga tähistatakse midagi, mis terminit ei vaja või siis võõrkeelse sõnaga midagi, millel on eestikeelne vaste. Minu isikliku arvamuse kohaselt – cappuccino kõrvale šokolaaditükk on kindlasti snobism, vee automaatne ootamine kohvi kõrvale on ka snobism (aga müüjapoolne keeldumine vee andmisest on ihnuskoilisus). Capuccino sildi all piimaga kohvi pakkumine on valetamine ning cappuccino joomine pärast lõunat on barbaarsus😀 Mina oma kohviarmastuse olen Eestis lahendanud sellega, et ma virisen müüjate kallal seni, kuni nad mõistlikult kohvi hakkavad tegema – neis kohtades kus ma tihedam külaline olen. Teised… ma ei tea, nad puhastavad kohvimasinat mingite kohutavate keemiliste ollustega ja siis ei saagi kohvi enam kunagi kohvi järgi maitseda.Cappuccino kirjutamine kaputšiino on veider. Pigem siis juba mütsikesekohvi või kaputsiinikohvi (arvestades, et frati cappuccini on kaputsiinlasteks tõlgitud), kui on vaja tõlkida.Kui tšai lattet on vaja tõlkida – kas see ei võiks olla "piimatee". Selles mõttes, et kui piimaga tee on tee, millele on piima juurde valatud, siis piimatee oleks see, mis on piimaga keedetud. Kuna seda tehakse alati mustast teest ja vürtsidega, siis pole seda aspekti vaja ju tingimata terminisse lisada. Samamoodi võiks eristada piimakohvi ning piimaga kohvi.Mis puutub aga sõnasse pasta, siis otseselt itaalia keeles tähendab see eelkõige jahutaigent ja sellest valmistatud tooteid. Itaallane ei ütle kunagi, et ta sööb pastat, sest see on liiga ebatäpne, pasta võib tähendada nii sarvesaia kui tortellinisid kui spaghettit, mitte keegi ei saa siis aru mida sa sööd. Ja ma arvan, et kui sõna laenata, siis võiks laenata võimalikult otse, see kui põhja-ameeriklastel toidukultuur peaaegu puudub (lõunaosariigid on erand), siis see ei tähenda, et eestlased peaksid sama viga kordama :)Seeega, ma arvan, et "jahutooted" oleks täpne vastus sõnale pasta. Kui poes teha liigitus "leib, sai" ja "jahutooted", siis tegelikult saavad kõik aru, et jahutoodete all on siis kõik muu, mis põhiliselt jahust tehakse ja mis leib ja sai ei ole. Raamatupidamisse võib kirjutada "muud jahutooted", täpsuse mõttes ning selle alla siis kõik eri produktid. Siis ei tekiks ka sõnavärde "pastanuudlid".

    Like

  12. Manjana 15. aprill 2010, 18:45

    vot, näe, itaalia keelt päriselt oskav inimene arvab ka nii :)aga ma käisin vahepeal stockmanis hulludel päevvadel ja toiduosakonnas ka. isegi seal oli üldnimetus "makaronid"🙂 ilmselt pole neil huvi, et inimesed hambapasta ja makaroniriiuli vahel nõutult jookseks😀 huvitav, milline riiuli pealkiri solarises on?

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: