Katõnist ja ajupesust

Viimastel kuudel on palju juttu olnud Katõnist. Kusjuures räägitakse toonil, et meie ju kõik teame, mis värk sellega pool sajandit tagasi oli. Kui aus olla, siis mina küll täpselt ei tea. Ning kuna see kena kohake on läbi aegade olnud erinevate poliitikute propagandaobjektiks, siis ma eriti ei viitsi uurida ka. Erinevalt paljudest eestlastest, olen ma seal aga ka kohal käinud.

1885

Ekskursioonil Valgevenesse

Vaevalt, et mind keegi sellelt fotolt ülesse leiab, aga kas üheksandas või kümnendas klassis käisime me Valgevenes ja kohustuslikku programmi kuulus ka Katõni külastamine. Kuna oli talv ja mulle nõuka propaganda pinget ei pakkunud, siis see ekskursioon mulle ei meeldinud. Külm oli ja igav oli ka. Tol ajal oli seal meeletult suur kompleks, mis näitas fašistide hirmutegusid. Seal olid need kohad, kus inimesi gaasitati ja laatsaretid ja ilmatu suur surnuaed. Koha sümboliks oli see suur kell, mida ka fotol on näha ja mis siis surnute mälestuseks helises ja siis oli seal see skulptuur isast surnud lapsega kätel.

Ma usun küll, et venelased võisid samas kohas ka Poola sõjaväelaseid tappa, aga kuidas nad selle eelneva propagandapaiga siis ümber tegid? Ja kas seal siis saksa vangilaagrit polnudki? Ja miks keegi sellest pole rääkinud?

Mulle kohe üldse ei meeldi propaganda ja ma nimetan propagandaks igasuguse poliitikute poolt räägitava ühekülgse jutu, kus osad asjad jäetakse rääkimata ja jutt on lihtsustatud. Poliitiku rollis võib vabalt esineda ka näiteks ajakirjanik, kes pool juttu räägimata jätab ja kellegi aju üritab puhtaks pesta. Ma usun, et ega inimesed ei pruugi propagandat sugugi teadlikult teha. Vahest võib propaganda tegemine juhtuda ka lihtsalt ärapestud ajuga inimesel.

Ma tean küll, et surnutest pole kena halvasti rääkida ja muidugi on suur õnnetus kui hulk riigile olulisi inimesi ühekorraga õnnetuses surma saab, aga. See Poola prsident oli ikka väga kaugel minu lemmiku tiitlist. Kuidas nad vahepeal koos oma kaksikvennaga Poolat juhtisid erikonservatiivsel joonel, ei jätnud eriti positiivset muljet. Miks ma pean peale õnnetust näo tegema, nagu oleks olnud tegemist sümpaatse riigijuhiga? Üldse ei pea.

Ja Eesti ajakirjandus on kolla-kollane. Kui juhtus see õnnetus, kirjutati pidevalt midagi, aga mida me enne seda Poolast lugeda oleme saanud? Ei suurt miskit, ainult skandaalid kõlbavad trükkimiseks. Nii seda aju aina vaikselt pestaksegi.

Postituse põhjustas järjekordne ajakirjanduslik tühijutt: Venemaa avalikustas salastatud Katõni tragöödia dokumendid

Täiendatud õhtul hilja: Tänu tarkadele sõpradele on tõde selgunud. On olemas kaks erinevat massimõrvavärki ja kohanimed on päris sarnased, aga mingid sajad kilomeetrid on vahel:
http://en.wikipedia.org/wiki/Khatyn_massacre
http://en.wikipedia.org/wiki/Katyn_massacre

%d bloggers like this: