Võõrana võõral maal. R. A. Heinlein

Nüüd lugesin ma umbes nelja hingetõmbega läbi nii värske eestikeelse tõlkeulme, et Ulmekirjanduse baasis pole sest 2010. aastal ühtegi arvustust. No jah, kõik ulmeullikesed on selle kultusteose originaalkeeles juba ära lugenud. Kuid nagu arvustustest selgub, siis on ingliskeeles olemas kaks varianti, kus esialgne on jupi lühem, sest kirjastus kartis kogu raamatut ära trükkida. Võõrana võõral maal

Järelsõnas on räägitud, et raamatust sai kultusteos varsti pärast ilmumist 1961. aastal. Osaliselt saan ma sellest aru. Ulmeisake on haarava jutustamisstiiliga ja fantaasia lendab radadel, mis mõjuvad isegi pool sajandit hiljem. Ma ei tea kui palju teised inimesed murravad pead teemal, et inimestevaheline suhtlemine on ebatäiuslik, kuna me ei mõista üksteist. Kirjanik on lahendusena pakkunud välja Marsielanike filosoofia, kus ajal pole tähtsust ja midagi ei tehta läbimõtlematult. Iga liigutus peaks vastama mingile üldisele filosoofiale, mis on pisut sarnane inimfilosoofiale, kuid on astunud veel ühe sammu edasi ja minetanud ühe läbivaima inimkonna hirmu – hirmu surma ees ja lähtub vaid kõige olulisemast – naudingutest ja rahulolust. Korraga nii religioosne kui ka sügavalt “patune”. Kuid sellest hiljem.

Järelsõnas väideti, et sõna “grokkima” olevat päriselt laiemat kasutust leidnud. Raamatu lugemise ajal teistega suhtlemisel avastasin vajaduse seda sõna isegi kasutada. Ma ei hakka raamatut ümber jutustama ja ma ei oskakski seda, aga grokkima on inimkeelne vaste marsikeelsele sõnale, mis tähendab paljusid erinevaid asju, aga laias kaares mõistmist, arusaamist, mõtlemist, mediteerimist jms. Avastasin end mintmel hetkel mõttelt, et olen teist inimest vist valesti tajunud, peaksin aja maha võtma ja kõik kenasti läbi mõtlema, et maksimaalselt tulemust saavutada. Kreisi meie kiirustavas maailmas!

Teisest küljest oleks raamatu lugemisel kasulik omada süstemaatilisemaid eelteadmiseid piiblist ja religioonist üldisemalt, kuna raamatu üks peamisi teemasid on religiooni ümbermõtestamine. Mul pole aimugi milline võis olla läänemaailm kuuekümnendatel oma religioosuses. Eestis on see periood lihtsalt vahele jäänud, kuid arvestades kiriku (Vatikan!) mõju praegu, võis see enne hipiajastut ikka meeletult palju tugevam olla. Heinlein kisub selle maailma halastamatult tükkideks ja pakub välja uue religiooni, kus rahal ja asjadel pole rolli, kus alastus ja seks on religiooni loomulik osa, kuid “usklikuks” ei saada labaselt allkirja andes, vaid peab palju ja hoolega õppima. Kuid samas võiks lugeja arvestada, et see kõik on vaid iroonia. Peale raamatu ilmumist olevat eriti andnud fännid loonud sekte, kus üritati raamatus kirjeldatud rühmituse põhimõtteid järgida. Kirjanik olevat neist eemale hoida üritanud.  

Raamatut on tagakaane kokkuvõttes võrreldud Huxley raamatuga “Hea uus ilm”. Suhteliselt meelevaldne võrdlus. Raamatutes kirjeldatud ühiskonnad on põhijoontes erinevad. Heinleini ühiskond ei erine liiga palju praegusest. Raamatute ühisosa on vast tarbimismentaliteet ja palju seksi, kuid kui Hea uus ilmas seksiti skoorimise eesmärgil, siis selles raamatus oli seksi eesmärk teise inimesega lõputus õnnetundes ühekssaamine. Huxley välistas grupiseksi, Heinlein mõtestas grupiseksi ümber nii, et põhimõtteliselt võis seksida ka grupikaupa, kuid veel vahvam on nii, et kaks inimest seksivad ja teised istuvad nende ajus ja jälgivad mängu. Kuid homoseksuaalsus oli mõlemale kirjanikule tabu, kuigi Heinlein ei välistanud seda mentaalsel tasandil, hoidus aga hoolikalt füüsilisel tasandil.

Nojah, igatahes oleks vahva, kui kõik mu tuttavad ja juhuslikult kohatavad inimesed selle raamatu läbi loeksid ja siis me saaksime rahulikult kasutada sõna “grokkima” ja seda ka päriselt teha üritada🙂

Tagged:

2 thoughts on “Võõrana võõral maal. R. A. Heinlein

  1. Oop 2. juuni 2010, 00:51

    Kui Sa tahad, et kõik selle läbi loeks (vt Tw.), äkki laenad? Olen nõus pärast arvustama.
    Tahaks täitsa teada, kuidas see tegeliku ajaloolise (või ka moodsa) hedonismiga suhestub. See on yks huvitav teema. Punt teemasid.

    Like

  2. Manjana 2. juuni 2010, 11:29

    Ma ei saa laenutada, kuna see on mu mehe raamat ja ta ei laenuta eriti hea meelega. Raamatukogudes peaks see raamat ka olema, mul tuttavad küll jooksid laenutama, aga eesti erinevates otstes, seega kuskil vast ikka on.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: