Kuidas olla andekas?

Postimehes on uudisjupp andekate laste laiskusest ja samast teemast tõukus ka Arni. Mul on asjast aga hoopis kolmas mõte.

Postimehes jutus on lause, mis teoreetiliselt peaks ära defineerima Viire Seppa arvamuse andekusest: «Nad saavad küll viisi, aga tegelikult nende võimed ei realiseeru.» Arni rääkis kuidas tema jaoks olid humanitaarained kerged ja reaalaineid ta ei õppinud.

Mina arvan, et mingis ainetes viite saamine ei pruugi sugugi näidata, et õpilane on neis ainetes andekas. Samuti pole ma üldse kindel, et Arni ei ole andekas reaalainetes – kui ta neid ei õppinud, no kuidas ta siis teab, kui pole proovinud?

Kui vaadata kooliõpilaste tulemusi, siis võiks öelda, et tüdrukud on Viire S. arvamuse järgi andekad ja poisid mitte, kuna poisid saavad keskmiselt vähem viisi kui tüdrukud. Kas sel juhul on need lapsed, kes 2 ja 1 saavad täiesti andevabad? Julgen kahelda. Minu lapse koolis on kombeks tunni alguses küsida, kas kodused tööd on tehtud ja kõik, kes naiivselt ülestunnistavad, et ei viitsinud teha, saavad ühe. Veel jaotatakse ühtesid selle eest, kui õpilane on vihiku või töövihiku koju jätnud, sest ka siis võib eeldada, et kodune töö on tegemata. Mul pole täpset statistikat võtta, aga soostereotüübi järgi on poisid hooletumad kui tüdrukud. Kas hooletus on rumalus? Mõnes mõttes küll. Kui teha kodune ülesanne täpselt etteantud reeglite järgi ja korralikult vormistatuna ära, saab üldjuhul ka hea hinde. Heade hinnete saamiseks on peale mõistuse ka hoolikust ja korralikkust vaja.

Ma olen ka kuulnud, et viieliste õpilaste vanemad võtavad kohe kooliga ühendust, kui laps kahe saab ja nõuavad aru. Oma kogemusest tean, et ega matemaatikaõpetaja mu koolitöid kontrollida ei viitsinud, sest ta teadis, et ma tean ja võib viie ära panna. Kui aga õpilane oli kirjas kolmeline, siis ei viitsinud ka õpetajad talle viisi panna. Ikka leidsid mingi näpuka, mille eest hinne alla võtta. Paljud hinded koolis ei peegelda üldse õpilase teadmiseid, vaid pigem tema suhet õpetajasse ja kooliga üldisemalt. Sama oskus “muljet jätta” kehtib ka täiskasvanute maailmas. Oleks ma oma magistritöö juhendajaks võtnud RTO kõige rumalama professori, oleks ma lõputöö A saanud, sest ta on loll ja agressiivne, ei viitsi teised professorid temaga vaielda.

Tekib küsimus, et mis loom see andekus üldse on ja millise relvaga teda püütakse? Oleme ju lugenud kuulsate ja edukate inimeste elulugusid. Mulle meenub ainuüksi Lenin, kes koolis ainult viitele õppis ja pärast riigijuhiks sai. Aga ega ma seda elulugu ei usu ka, niikuinii valetasid kokku. Selleks, et täiskasvanuna edukas olla, on vaja tervet hulka muid iseloomuomadusi ja andekusel on õige väike roll. Pealegi – mis loom see edukus on? Kas riigijuhiks saamine on edukuse näitaja? Kui inimese õnne mõõdupuu on võim, siis jah. Riigijuhiks võib ka läbi sõjaväelise riigipöörde saada ja sõjaväelise riigipöörde jaoks pole vaja eelnevalt koolis viisi saada. Aga paljude inimeste mõõdupuu ei ole võim.

Ütleme, et Nobeli auhind näitab andekust. Aga miks siis suurem osa näiteks Nobeli majanduspreemia saanutest on lõpetanud või õpetavad USA tuntud ülikoolides? Kas USAsse lähevad õppima kõik adekad ja mujal õpivad lambapead? Kui eesti keelel oleks maailmas ingliskeele staatus, oleks ka Tallinna Ülikooli professorite hulgas Nobeli võitjaid. Olen ses täiesti kindel. See loll RTO professor oleks endale kindlasti juba Nobeli hankinud, sest ta teab, milliseid nuppe tuleb vajutada ja kellega koostööd teha.

Nii võiks lõpmatuseni jätkata ja ma ei suudaks ikkagi andekust ei defineerida, ega aru saada miks seda üldse vaja on ning kus tuleks sündida, et andekas olla. Ehk see “Täna kogunevad Pärnus teadlased, psühholoogid, õpetajad ja lapsevanemad, et arutada koos, kas andekus on kink või koorem” on üks imelik üritus sürrealistlikul teemal. Nad võiksid oma koosoleku alguses teha küsitluse, et kes kohaletulnutest end andekaks peab, kuidas see tal väljendub ja kuidas ta seda kasutab ja oma keska lõputunnistuse võiks ta ka esitada.

3 thoughts on “Kuidas olla andekas?

  1. marca 9. juuni 2010, 14:38

    Mina ei ütleks ka, et viieline õpilane on tingimata andekas kui ta need viied tänu korralikkusele või tuupimisele saab. Andekus minu silmis on seotud huviga mingi valdkonna vastu, huvitavad aga enamasti asjad, milles vähekenegi edukas ollakse. Kooli keskkonnas on andekad näiteks need, kes on edukad olümpiaadidel ja erinevatel konkurssidel. Ma ei arva, et nende tulemustes oleks suur roll tutvustel, manipuleerimisel jne.
    Jah, edu edasises elus selline andekus ei garanteeri ja seal on juba väga palju erinevaid tegureid, miks see nii on. Pigem on andekusega koolis see teema, et kõik lapsed ei peaks ehk õppima sama programmi järgi, mis arvestab nö keskmise lapsega.

    Like

  2. zeeta 9. juuni 2010, 15:24

    andekas laps ei pruugi viisi saada kui teda vanemad kuidagi eriliselt ei motiveeri ja kui tal pole pisukestki auahnust.ta saab kolme täiesti vabalt kätte ilma mingi vaevata, nö loomulikust intelligentsist.ja siis ta tegelebki vabal ajal kõige sellega, mis erilist huvi pakub.see häiribki vanemaid ja õpetajaid, kuna nad teavad, et tyyp võix saada ainult viisi, a tema suslik käib koolis nö möödaminnes, lõdvalt.
    et sel moel võib täiskasvanuks saanult tekkida probleeme enda sundimisega, vaevanägemise jmsellisega, seda võin kinnitada kyll.ei ole ju alati võimalik ainult seda teha, mis meeldib.

    Like

  3. Manjana 9. juuni 2010, 16:27

    See “kuidagi eriliselt motiveeri” kõlab hästi küll, aga kuidas see käib? ma olen igasuguseid asju proovinud, aga nende mõju on ajutine. kui ei huvita, siis ei huvita. ma pole kindel kas õpetajatki huvitab. näiteks oli sel kevadel selline juhus, et ma otsustasin matemaatikaõpetajaga kontakteeruda.

    nimelt oli koolis mingi matemaatikal põhinev võistlus. kuigi mu lapsel on matemaatika 3, saadeti ta klassi koos 2 lapsega esindama ja tal läks väga hästi. pärast edukat võistlust otsustas matemaatikaõpetaja just neid 3 last klassi ees mõnitama hakata, kes seal võitlusel käisid. pärast minu sekkumist lõpetas õpetaja mõnitamise ära, aga mu laps tegi järelduse, et õpetaja on ise loll ja ei oska oma ainet anda. kuna õpetaja minuga otseselt suhelda ei tahtnud ja ma kaebasin õppealajuhatajale ja suhtlesin läbi tema, siis arvan ka mina, et õpetaja on loll. no mida sa siin enam motiveerid. õpetajatel on väga konkreetsed huvid: klassis on viielised õpilased ja nende viielisust tuleb hoida. ja siis on klassis ülejäänud, kes hakkavad alles siis muret tegema, kui tunnistusele 2 kipub tulema. ja 2 kipub seepärast tulema, et vihik ununeb pidevalt koju. veerandi lõpus helistab õpetaja ja palub mul kontrollida, et laps kõik asjad kotti paneks ja ära õpiks.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: