Kuidas ma pean oma risti kandma

Täna on jälle õhtulehe ülemine uudis meie vabadusplatsi ehtivast ristist. Kuna ma olen ikka aeg-ajalt igasugu sammastest kirjutanud ja mõelnud, siis nüüd on mul üks pisut toores mõte ka ära vormunud. Ma arvan, et see sammas meie peaväljakul on üks väga tore sammas.

Miks? Aga seepärast, et ta iseloomustab väga täpselt meie aega ja inimesi. Esiteks on ta püstitatud tähistama midagi, millest suurem osa inimestest ei tea suurt midagi. Meil räägitakse kogu aeg kuidas me peaks välismaalastele oma ajalookäsitlust tutvustama. President üritas tsutike Iisraelis selgitada – välismaalaste reaktsioon ei väljendanud küll arusaamist, aga asi seegi😀

Viimastel aastatel on neid vabadussõja monumente hoolsalt taastatud  – mõni neist on tõesti kena, mõni aga väljendab saamatust. Nagu too ristki vabaduseplatsil. Kuigi alates risti püsti saamisest on sellega mingi pidev probleem, pole keegi kohalikest süüdi. Süüdi on tšehhid, või vähemalt nii arvab rahvas küsitluste järgi.  Mis näitab meie võimude jäädavalt head propagandavõimet. Meie töötute arv on jätkuvalt Euroopas juhtival kohal, aga valitsus, kes midagi olukorra parandamiseks pole teinud, on rahvaküsitluste järgi popim kui kunagi varem ja peaminister püsib pukis rekordiaega. Rahvas on rahul, et peaminister on positiivse ellusuhtumisega, ega lase nina norgu.

Kummaline tolle risti juures on temaga tegelev institutsioon. Miks peaks kaitseministeerium skulptuure püstitama. Sest see on ainus ministeerium, kelle eelarve on jäänud kärpimise käigus puutumata ja nad ei tea mida papiga pihta hakata?

Rist on kole. Minu arvates. Ei ole just eriti moodne panna püsti labane rist, millel on palju tähendusi, kuid vähemalt mulle seondub see peaasjalikult kahe asjaga: ristidega surnuaial ja ristiga kirikutornis. Mõlemad lähtuvad muinasjuturaamatust piibel, kus peategelane tapetakse vanaaegse tapmismeetodiga, kus inimene riputati suurele ristile ilmarahvale vaatamiseks ja lindudele nokkimiseks.

“Oma risti pead sa kandma”, on “lohutus” inimesele, kel on mingi ülesanne või probleem, millest ta enne ei vabane, kui on probleemi lahendanud. Võimalik, et probleem polegi lahendatav, võimalik et on. Võimalik, et tegemist on vaid inimese enda kujutlusega, kus probleemina nähakse olukorda, mis teise inimese jaoks on hoopis positiivne. Igatahes kaasneb risti kandmisega kannataja oreool.  Ning kannataja oreool meile ju tegelikult meeldib. Me ju tahame, et kõik tunnustaksid, et kogu meie minevik on olnud vaid üks suur kannatusterada. Kui kannatusi tegelikult nagu polnudki, siis oleks nagu mindagi valesti, sest kannatus õilistab vms. No ja nii ma olengi tolle võiduristiga rohkem kui rahul – kui mu rahvas on tahtnud, et meid sümboliseeriks kole, tehniliselt halvasti teostatud, segase taustaga ohtlik monstrum, noh eks me siis olemegi sellised. Kõik saavad aru, et me kannatame. Mille all, pole veel täpselt diagnoositud, sest süüdlast on raske leida.

3 thoughts on “Kuidas ma pean oma risti kandma

  1. Oudekki 9. juuli 2010, 17:01

    Ma mõtlen, et kui erafirma teeks sihukese fopaa, siis ta läheks pankrotti ja juht ilmselt pandaks kuritahtliku raiskamise eest vangi…

    Like

  2. Manjana 9. juuli 2010, 18:54

    mõnes riigis lendab minister ka kohalt, kui mingi jamaga maha saab. kuna meil on süüdi tšehhi ehitaja, siis me teda karistada ei saa🙂
    ja imelik oleks ju kaitseministrit selle eest karistada, et ta ehitamisest (no ma ei saa seda konstruktsiooni kunstiks kutsuda) midagi ei teadnud ja ohtliku kaadervärgi valmis laskis ehitada.

    Like

  3. Oudekki 9. juuli 2010, 19:24

    No kaitseministri kohaltlendamiseks piisab sellest, et ta ristikuju ümber olevast korruptsioonist aru ei saanud – noh ja sellepärast ka, et ta ehitamisest midagi ei teadnud ja arvas, et ega selleks teadmisi polegi vaja.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: