Mis loom on stalinism?

Sain täna kokku ühe poolakaga. Meil polnud rääkimiseks just liiga palju aega, kuid me jõudsime ikka mitmest olulisest asjast rääkida. Peale asjalike juttude sai ka pisut klatšitud. Mitmeid inimesi stalinistideks kutsutud. Millegipärast hakkasin nüüd järgi mõtlema, et stalinistid jah, aga mis asi see siis täpselt on, milles me neid rõõmsalt süüdistasime? Me ei selgitanud midagi täpsemalt. Mõned lühilaused, mille peale noogutamine oli loomulik. Noh, mul oli igatahes vaja, et me jutt klapiks ja aega oli ju ka vähe, et midagi täpsustada.

Vikipeedia selgitab igasuguseid nähtuseid. Eks ta pisut (inglise keeles jupi vähem, kuna kirjutajaid on rohkem) kallutatud ole, aga alustuseks hea võtta. Stalinism on teooria ja praktika kommunismist, mida tegi Stalin. Seondub totalitarismi ja terroriga. Seda tehti endistes sotsriikides, mis kasutasid salapolitseid, bürokraatlikku tsentraliseeritud planeerimist majanduses eesmärgiga oma võimu kindlustada.

Selline definitsioon on pehmelt öeldes ebapädev, kuna seda ei saa rakendada näiteks praegu, et kedagi stalinistiks kutsuda.

Plaanimajandus

Esiteks ei ole ma kunagi aru saanud, miks inimesed suhtuvad halvasti plaanimajandusse. Ilmselt tuleneb see teadmatusest. Alati räägitakse, et viisaastakuplaan on paha, aga miks ta paha on, jääb selgitamata.  Igal valitsusel on ju ka praegu oma plaanid kuidas näiteks majandust paremale järjele aidata. Kuna aga praegu valitsus ei tea, kaua ta püsib, siis on plaanide täitmine kahtlane ja tihtipeale ka plaanid tõsiselt imelikult. “5 rikkama riigi hulka” on sisuliselt ju plaan, aga sitt plaan, sest pole teada, kuidas seda saavutada. NSV Liidu viisaastaku plaanid olid alati korrektsed ja need ka täideti. Tavaliselt isegi ületati. Mis selles halba on, kui püsitatakse reaalselt saavutatav eesmärk, saavutamise vahendid ja eesmärk saavutatakse?

Seega ei saa väita, et Stalin oleks midagi teinud, mida saaks spetsiaalselt stalinistlikuks pidada. Ärijuhtimise põhipaber on äriplaan ja normaalne on see näiteks 5 aasta peale teha.

See, et riigis ei ole eraomandusel põhinevaid ettevõtteid, see on kommunistlik. Samuti idee, et ettevõtted tuleb eraomanikelt ära võtta ja riigistada ilma mingit tasu maksmata.

See, kas riiki juhitakse tsentraalselt või pigem mingite väiksemate osade kaupa, on lihtsalt riigi ülesehitusega seotud ja toimib kapitalistlikes riikides ka. Soov juhtimist tsentraliseerida või hajutada, pole otseselt mingi ideoloogia ja sõltub paljudest erinevatest asjaoludest. See, et “kõik proletaarlased ühinevad ja teevad ülemaailmse revolutsiooni ja ühtse riigi” on üldse vananenud muinasjutt. Kommunistlik muinasjutt.

Salapolitsei

Teiseks see salapolitsei asi. Igas riigis on salapolitsei, kes üldiselt täidab valitsuse käske. KGB oli NSV Liidu salapolitsei ja täitis NSVLiidu juhtide käske. Pole oluline, kas see oli oli kompartei või mis iganes: see kes salapolitseid käsutab, ongi riigi tegelik võim. Eestis on ju ka KAPO ja ma loodan, et täidab meie valitsuse käske. Päris kindel ma selles muidugi pole, sest aeg-ajalt tundub, et pigem jälgivad nad mingeid USA vastavaid pabereid ja “täiendkoolitus” on samuti USA jms seotud. Kuna Euroopa Liidus politseiasja pole, samuti pole EL-s mingeid luuramiseasju, vaid iga liikmesriik tegeleb sellega pigem omaette, siis Brüsseli poolt erilisi juhendeid tulla ei saa. Siseministrite omavahelised kohtumised on pigem bürokraatlik näitemäng, nagu ka ülejäänud ministrite kogunemised, kus kirjutatakse alla mingeid pabereid, mis on eelnevalt ette valmistatud “õigete” inimeste poolt. Ehk salapolitsei pole mingi näitaja, mis ainult stalinismi defineeriks. Iga riigi salapolitsei tegeleb opositsiooni kottimisega. Seda tegi KGB, seda teeb KAPO ja teiste riikide salapolitseid.  Mida sõltumatumad on valitsejad rahvast, seda hullemad on võtted.

Külmale maale

Stalinismiga seoses räägitakse ka küüditamisest. Kuid Stalinile seda au küll anda ei saa. Võimule ebasobivate inimeste kaugesse kohta ära saatmine omab pikka praktikat juba enne Stalinit ja seda on ikka tehtud, selleks ei pea sugugi sotsialist või kommunist olema. Ei midagi uut. Stalin lihtsalt tegi seda süstemaatilisemalt ja planeeritumalt. Osaliselt oli see seotud nn. inimese klassikuuluvusega, kuid peamiselt ikka võimudele mittemeeldimisega.

Totalitaarne riik

Totalitaarne riik pole samuti mingi vasakpoolsete erihobi. Ikka ja jälle oli ja on igasuguseid totalitaarseid kapitalistlikke riike, kus valitseb mingi võimuhull tüüp, kes rakendab oma hulle ideid. (Kirjutasin kunagi Fijist). Inimene, kellele meeldib totalitaarne riik, ei pea üldse stalinist olema. Totalitaarse riigi seondamine vaid vasakpoolsusega on propaganda.

Keda stalinistiks sõimata võiks?

Ega ma ju täpset vastust ei teagi. Tegelikult kasutan mina seda sõna tähistamaks inimest, kes räägib NSV Liidust VAID kiidusõnu, aga samas ei põhjenda midagi. Samahästi võiks nii kutsuda ka inimest, kes räägib NSV Liidust VAID halba. Kui kaks sellist inimest saavad kokku, siis võivad nad rääkida ühest asjast ja üks arvab, et tegemist on läbinisti halva ja teine, et läbinisti õige asjaga. Kumbki ei kasuta fakte, vaid oma emotsioone.

On palju välismaalasi, kes kiidavad NSV Liitu, hoolimata sellest, et nad kordagi NSV Liidus pole käinud ja suurt sest ka ei tea. Samamoodi on ka hulgaliselt vastupidiselt mõtlevaid inimesi. Vahepealseid hoiakud hoitakse endale, et mitte silti külge saada.

Muideks, alati kui ma räägin inimestega mujalt idaeuroopast, kuulen ma üllatavaid fakte, millest mul aimugi polnud. NSVL ja muud idaeuroopa riigid polnud sugugi kõik ühesuguse struktuuriga.

Tegelt ma arvangi, et kellegi stalinistiks kutsumine on emotsionaalne väljend, mida ei saagi üheselt põhjendada. Aga nagu emotsioonid ikka – nad töötavad ja tekitavad uusi emotsioone, kontakte, kaklusi, armastust, mida iganes.  

Ehk ma jõudsin oma mõtete lahtikirjutamise käigus tulemusele, et ma polegi midagi asjalikku öelnud. Kuid ajaveebid ongi emotsioonide tarbeks. Eksju😀

17 thoughts on “Mis loom on stalinism?

  1. a 14. juuli 2010, 02:34

    Eee…
    Keeruline jah defineerida.
    Pakuks, et n-ö klassikaline stalinism võiks olla siis umbes seesama, mida on nimetatud ka kasrmukommunismiks.
    (Kas see viimatimainitu ka tegelikult kuidagi kommunism oli, see on muidugi iseküsimus. Aga ilmselt mingeid kommunismi elemente vähemalt seal oli.)

    Kas stalinism oli siis N.Liidus umbes kolmekümnendatel?
    Et kui Oktoobrirevolutsioonile järgnenud segadused enam-vähem möödas ja siis hakati hoogsalt üles ehitama. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine ja etc.

    Kas seda iseloomustas siis just selline kollektiivsus ja kampaanialikkus? Et kolhoosirahvas rongikäigus tööle ja rongikäigus sööma. Ja kõigil oli töö ja peavari ja söök – rutiinne värk ühesõnaga. Ja igaühele anti suht minimaalselt.

    Ja kõik töörahva õnne nimel ja rahvavaenlaste suhtes muidugi rakendati siis repressioone. Ja kolmekümnendate teisel poolel mindi sellega siis eriti hoogu.

    Tjah.
    Aga stalinism oligi siis see töörahva riik reaalsel kujul. Esimene maailmas. Sest mujal ju polnud.

    Oli see nüüd kommunism või sotsialism…
    Aga need ongi teooriad/ideoloogiad – see kuidas asi praktiliselt välja kukub, see on juba iseasi niikuinii.

    OK. Marx tegi siis teooria ja Stalin siis näitas, kuidas see asi praktikas välja kukub. Kui vähemalt idee poolest siis tehti Marxi teooria järgi. No vähemalt mõned asjad, ma oletan.🙂
    See oli siis näiteks 1927-1937 – ma pakuks selle kümnendi.

    Tõesti väga segane kommentaar tuli.😉

    Aga see, kui kellegi kohta stalinist öeldakse… Noh see ei tähenda vist eriti palju.

    Aga kui kellegi kohta öeldakse kommunist. Vot mulle tundub, et ma Eestis pole küll päris kommunisti näinud.

    Kui teha selline võrdlus, et on inimene, kes ütleb, et ta on kristlane ja käib kirikus ka ja jne. No siis ma usun, et küllap ta siis on kristlane. Või vähemalt püüab olla või ise arvab, et on.

    Selles mõttes ma Eestis küll ühtegi kommunisti ei tea. Kuigi vasakpoolsete vaadetega kodanike on ilmselt küll. Kõikvõimalikke sotsiaaldemokraate ja sotsialiste umbes.

    OK. A siis on veel maoistid ja trotskistid ja muu selline kaader. Kuidas nendega jääks?

    ***

    Muidex. Kunagi oli sellisteks vestlusteks reserveeritud miski kolmpäeva õhtupoolik. Kuidas selle asjaga nüüd jäigi?

    Like

  2. tqnis 14. juuli 2010, 09:27

    Hmmm…
    Hea küsimus.

    Stalinism võib olla praktikale pealekleebitav silt (mis ei tähenda üleüldse halba, ega päris sildistamata ka läbi ei saa) või siis teoreetiline suund laias kommunistlikus teooriaruumis;). Ahsoo, ja siis muidugi ka see, mida Stalini isikukultuseks nimetatakse. Et siis stalinist on see, kes Stalini isikukultust harrastab.

    Kui teooriast rääkida, siis peaks Stalini oluliseks panuseks olema sellised asjad, nagu tees sotsialismi võimalikkusest ühel eraldiseisval maal, mis Marksu järgi peaks võimatu asi olema ja muidugi veel eriti oluliselt tema geniaalne tees klassivõitluse tugevnemisest arenevas sotsialistlikus ühiskonnas.

    Like

  3. Manjana 14. juuli 2010, 11:42

    kuna ma nõuka ajal ülikoolis ei käinud, siis ma väga täpselt ei tea kuidas see leninism täpselt kõlas. aa mu teada oli see, mis nsvl-s tehti lenini variant marksismist. kuigi ma pole ka kindel, et lenin kogu oma leninismi ise välja mõtles.

    stalini isikukultus pole ju ainult see, mis seondub tema rahuajal riigijuhiks olemisega. praegu kantakse ta pilte pigem seoses Suure Isamaasõjaga. sellega et ta a la võitis sõja. vaevalt et keegi teda “platsi omadest puhtaks löömise” eest kiidab.

    ja see, mida stalinismiks kutsutakse ei seondu otseselt ainult selle ajaga kui stalin võimul oli. kui konservatiivid euroopas tahtsid kommunismi hukka mõista, siis lõpeks õnnestus neil hukka mõista stalinism. mu arust peeti sealjuures silmas ikka seda rahvavaenlaste kiusamist. muidugi kui mõelda, et mida tavaline inimene nsvliidu juures halvana mäletab, siis hakkab jutt, kuidas ikka poest miskit osta polnud. seega võiks lõbusaks definitsiooniks võtta, et stalinist on inimene kes represseerib inimesi sellega, et ei lase neil oma tarbimiskirge maksimaalselt rahuldada. sel juhul oleks ka vajalik kapitalismiga vastandumine olemas😀

    Like

  4. tqnis 14. juuli 2010, 13:06

    No kui leninismist rääkida, siis on stalinism leninismi see haru, mis ei ole trotskism. Ikka seesama sotsialismi võimalikkus ühel maal, mida Trotski eitas, Stalin jaatas ja mida Leninit tsiteerides mõlemat pidi seletada saab. Kui Sa arvad, et see hukka mõisteti, siis on tore tõesti;)
    IMHO jah, see diskrimineeriv küsimus, et tuvastamaks, kas antud leninist on stalinist, tuleb talt küsida, kas ta peab võimalikuks sotsialistlikku korda ühel eraldiseisval maal. Kui jah, siis järelikult stalinist, kui ei, siis järelikult trotskist.

    Võibolla oleks muidugi õigem jagada leninistid trotskistideks ja mitte-trotskistideks (ma ei viitsi paremat terminit välja mõtlema hakata) ning eristada mitte-trotskistidest stalinistid siis teise Stalini olulise teoreetilise panuse järgi. Ühesõnaga eelmisele küsimusele jaatavalt vastanud leninistilt tuleks küsida, et miks need Stalini perioodi repressioonid aset leidsid? Kui ta hakkab rääkima midagi liialdustest või isikukultusest või paranoiast või millestki sellisest, siis pole tegemist stalinistiga. Aga kui ta ütleb, et sellepärast, et klassivõitlus ägenes, eriti kui ta rõhutab välisriikide spioonide tegevust, siis on tegu puhtakujulise stalinistiga omas mahlas.

    Puhas targutus muidugi, palun mitte liiga tõsiselt võtta.

    Like

  5. Manjana 14. juuli 2010, 13:33

    võtan ikka tõsiselt. täiesti pädev arutlus ju. mina olen enda tarbeks eristanud trotskiste selle järgi, et nemad räägivad pidevast revolutsioonist. ehk, et ei ole nii nagu venemaal räägiti, et revolutsioon oli ainult hetkeni, mil võim üle võeti ja edasi hakkas kommunismi ehitamine. kuubas näiteks on pidevast revolutsioonist räägitud. revolutsioon on selle idee järgi igapäevane klassivõitlus.

    kui stalinistid eitavad, et tegemist on pideva revolutsiooniga, siis nad teoreetiliselt lintšisid rahvavaenlaseid nn. rahu tingimustes. eeldades, et revolutsiooni pidev toimumine tähendab nn. sõjaolukorda. seega oleks trotskistidel vabandus vaenlaseid rajalt maha võtta, aga stalinistidel mitte. samuti ei räägitud nsvliidus külmast sõjast selles valguses, et nsvliit tegeleb sõdadega teistes riikides selleks, et ka seal sotsialistlikku korda sisse viia. teistes riikides sõdimine ja sõja õhutamine käis ikka rahu sildi all.

    ehk stalinist on inimene, kes arvab, et ka rahuajal võib vaenlaseid hävitada.

    Like

  6. Oudekki 14. juuli 2010, 13:37

    Tähendab, nii Lenin kui Trotski olid veendunud, et kohe tuleb maailmarevolutsioon ja pooldasid seda (ja rääkisid permanentsest revolutsioonist)… Stalin kasutas lihtsalt Trotski poliitiliseks eemaldamiseks argumenti “me tegime revolutsiooni ära, aga Trotskile see ei meeldi, ta tahab mingit revolutsiooni edasi teha, töörahva võimu eemaldada”. Mida rohkem ma Trotskit loen, seda rohkem olen veendunud, et trotskismi leninismist eraldamine on puhas stalinism😀 Kuid ka seda ei tohi unustada, et ka Lenin loobus teooriast kohe, kui võimulolemiseks oli sellest vaja loobuda (ja Lenin marksistlikku teooriat tundis, erinevalt nii mõnestki hilisemast riigijuhist). See, kas NSVLi riigikord oli marksistlik (arvatavasti ei olnud peaaegu kunagi), leninistlik (võib juhtuda) või midagi muud, see on muidugi omaette ja huvitav küsimus, Manjana, sa doktoritööd ei taha kirjutada?

    Stalinistlikust kultuuripoliitikast on natukene juttu seal ka: http://8mai.wordpress.com/2009/03/20/breznevi-teine-tulemine-21-sajandi-eestis/

    Ja isikukultus on küll midagi, millega stalinismi saab kirjeldada, just ka lähtuvalt sellest, et strateeglised otsused stalini NSVL-s tegi seltsimees Stalin. Ainuisikuliselt.

    Ja kui sellega termini juurde tagasi tulla, siis ma arvan, et ongi oluline täpsustada, millises valdkonnas sa stalinismi tahad defineerida? Riigivalitsemisvormina? Ajaloolise perioodina? Parteijuhtimismeetodina? Kultuuripoliitikas? Inimsuhetes? Sest praktiliselt on see sõna kasutuses natuke eri tähendusvarjunditega, seepärast oleks ehk mõtekas natukene valdkondi kitsendada enne defineerimist….

    Like

    • Manjana 14. juuli 2010, 13:47

      ma tahtsin enda jaoks välja mõelda, et keda võib stalinistiks kutsuda. praeguses hetkes. poliitikaga tegelevat inimest. nii nagu võib kedagi kutsuda liberaaliks või kommunistiks. et mida see inimene siis pooldama või eitama peaks.

      doktoritööd kui niisugust ei taha kirjutada. niisama võin kirjutada, ilma, et ma peaks doktoriõppesse astuma. aa stiimulit kirjutamiseks pole.

      Like

  7. tqnis 14. juuli 2010, 14:20

    Stalin ei hävitanud rahvavaenlasi mitte rahu tingimustes, vaid nimelt ägevneva klassivõitluse tingimustes. Rahumeelne kooseksisteerimine kui klassivõitluse jätkumise vorm on Nikita suur vaimusünnitis. Ideoloogiliselt tegelikult Marxi, Lenini ja Staliniga täiesti kokkusobimatu teooria. Ilmne näide, et Stalini-järgne (aga tegelikult ka Stalini-aegne, tollased parteilased olid ju Stalini kasvandikud) NSVL kasutas marksismi-leninismi kui midagi, millega on võimalik põhjendada ükskõik mida, mitte kui tegelikku ideoloogilist alust.

    Maoismi näol jäi stalinism esialgu veel alles, koos teesiga ägenevast klassivõitlusest areneva sotsialismi tingimustes, kuigi Mao ei keskendunud välisvaenlasele, vaid partei sees tekkivale “uuele kodanlusele”. Kadus ka see, kodanlus, “uus kodanlus” siis, võitis.

    Like

    • Manjana 14. juuli 2010, 16:58

      marksismi ja maoismi vahet näen ma selles, et kui marxil oli revolutsiooni juhtivaks klassiks töölised ja talupojad olid toetav jõud, siis maol oli juhtivaks klassiks talupojad. kuigi ma ei tea täpselt, et mida siis proletariaat tegema pidi. ilmselt sealt kuskilt tal see kodanluse imelik definitsioon ka pärineb.

      nojah, igatahes on probleem ikka selles, et marx mõtles välja kena teooria ja kõik kes üritasid seda päriselt rakendama hakata, said aru, et polegi nii lihtne ja keerasid asja mingitmoodi segamini.

      Like

      • tqnis 14. juuli 2010, 19:59

        Kui ma nüüd asjast õigesti aru olen saanud, siis see “uus kodanlus”, mida pidevalt jälle rappima peab, on parteinomenklatuur ja muu bürokraatia. Iseenesest ju täitsa tõsine probleem, selle nahka see stalinism ju läks, et kaadrid otsustasid kõik otsustada.
        Üks peamisi marksismi vigu on IMHO vale ajastus. Marx kippus tüüpilise Eurooplasena arvama, et kui Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal on midagi toimunud, siis ongi maailmas asjad toimunud. Tegelikult on maailm siiski natuke suurem ja maailmarevolutsiooni eeldus, mida tänapäeval globaliseerumiseks nimetatakse, võtab palju kauem aega.

        Like

  8. tqnis 14. juuli 2010, 14:38

    Aga kui mõelda sellele, missugust tänapäeval toimetavat poliitikut võiks nimetada stalinistiks, siis võibolla kasutaks analoogiat? Näituseks bonapartismi defineerib ingliskeelne Wikipedia nii: In a strict sense, this term refers to people who aimed to restore the French Empire under the House of Bonaparte, the Corsican family of Napoleon Bonaparte (Napoleon I of France) and his nephew Louis (Napoleon III of France). In a wider sense, it refers to a broad centrist or center-right political movement that advocates the idea of a strong and centralized state, based on popular support of a strongman or caudillo.

    Võibolla oleks stalinist (laias mõttes) siis selline vasakpoolne, kes toetab tugevat ja tsentraliseeritud riiki, kus on kaotatud (suuremahuline)tootmisvahendite eraomandus ja …(ilmselt siis veel mingi nimekiri)…
    ?

    Like

  9. Oudekki 14. juuli 2010, 15:36

    Enda jaoks selgeks mõtlemiseks võib-olla on heaks stardiks ka need materjalid, mida siit leiab:
    http://www.marxists.org/subject/stalinism/index.htm , kus defineeritakse stalinismi kui teatud bürokratismi vormi, seega stalinist peaks pooldama tsentraliseeritud majandusega üheparteilist riiki, kus valitsevaks klassiks on bürokraadid.

    Like

    • Manjana 14. juuli 2010, 17:01

      ihii, siis mahub keskerakonna propaganda stalinismi nimetuse alla küll. neil on kõige kõvem klass bürokraadid, nad reklaamivad end nagu sooviks nad igasuguseid asju riigistada ja kontrolli alla võtta ja ühe partei, mis nende partei oleks, vastu poleks neil ka vist eriti midagi. ok, nali.

      Like

      • Oudekki 14. juuli 2010, 18:29

        Ei tea, minu arvates keskerakond ikka pooldab turumajanduse eksisteerimist teatud ulatuses ja viisil, niiet päris ikka ei ole.

        Aga see, et riigis peab olema üks partei ja meie oma, see kirjeldab küll kõiki eesti praeguseid parteisid😀

        Like

      • Manjana 14. juuli 2010, 19:08

        päriselt ta muidugi pooldab eraomandust ja “turumajandust”, sest siis on mõtet võimul olla, otsustada, kes mida täpselt saab ja palju see talle maksma läheb.

        Like

  10. Oudekki 14. juuli 2010, 15:38

    Noh, ja lisaks siis muidugi ilmselt see aspekt ka, et üksikisik selles teoorias ei saa vaba olla, et vabadus ja võib-olla ka igasugused muud õigused on klassi omadused, mitte isikuomadused.

    Like

  11. Oudekki 14. juuli 2010, 15:38

    (klassi omandused)(isiku omandused)

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: