Mis loom on stalinism?

Sain täna kokku ühe poolakaga. Meil polnud rääkimiseks just liiga palju aega, kuid me jõudsime ikka mitmest olulisest asjast rääkida. Peale asjalike juttude sai ka pisut klatšitud. Mitmeid inimesi stalinistideks kutsutud. Millegipärast hakkasin nüüd järgi mõtlema, et stalinistid jah, aga mis asi see siis täpselt on, milles me neid rõõmsalt süüdistasime? Me ei selgitanud midagi täpsemalt. Mõned lühilaused, mille peale noogutamine oli loomulik. Noh, mul oli igatahes vaja, et me jutt klapiks ja aega oli ju ka vähe, et midagi täpsustada.

Vikipeedia selgitab igasuguseid nähtuseid. Eks ta pisut (inglise keeles jupi vähem, kuna kirjutajaid on rohkem) kallutatud ole, aga alustuseks hea võtta. Stalinism on teooria ja praktika kommunismist, mida tegi Stalin. Seondub totalitarismi ja terroriga. Seda tehti endistes sotsriikides, mis kasutasid salapolitseid, bürokraatlikku tsentraliseeritud planeerimist majanduses eesmärgiga oma võimu kindlustada.

Selline definitsioon on pehmelt öeldes ebapädev, kuna seda ei saa rakendada näiteks praegu, et kedagi stalinistiks kutsuda.

Plaanimajandus

Esiteks ei ole ma kunagi aru saanud, miks inimesed suhtuvad halvasti plaanimajandusse. Ilmselt tuleneb see teadmatusest. Alati räägitakse, et viisaastakuplaan on paha, aga miks ta paha on, jääb selgitamata.  Igal valitsusel on ju ka praegu oma plaanid kuidas näiteks majandust paremale järjele aidata. Kuna aga praegu valitsus ei tea, kaua ta püsib, siis on plaanide täitmine kahtlane ja tihtipeale ka plaanid tõsiselt imelikult. “5 rikkama riigi hulka” on sisuliselt ju plaan, aga sitt plaan, sest pole teada, kuidas seda saavutada. NSV Liidu viisaastaku plaanid olid alati korrektsed ja need ka täideti. Tavaliselt isegi ületati. Mis selles halba on, kui püsitatakse reaalselt saavutatav eesmärk, saavutamise vahendid ja eesmärk saavutatakse?

Seega ei saa väita, et Stalin oleks midagi teinud, mida saaks spetsiaalselt stalinistlikuks pidada. Ärijuhtimise põhipaber on äriplaan ja normaalne on see näiteks 5 aasta peale teha.

See, et riigis ei ole eraomandusel põhinevaid ettevõtteid, see on kommunistlik. Samuti idee, et ettevõtted tuleb eraomanikelt ära võtta ja riigistada ilma mingit tasu maksmata.

See, kas riiki juhitakse tsentraalselt või pigem mingite väiksemate osade kaupa, on lihtsalt riigi ülesehitusega seotud ja toimib kapitalistlikes riikides ka. Soov juhtimist tsentraliseerida või hajutada, pole otseselt mingi ideoloogia ja sõltub paljudest erinevatest asjaoludest. See, et “kõik proletaarlased ühinevad ja teevad ülemaailmse revolutsiooni ja ühtse riigi” on üldse vananenud muinasjutt. Kommunistlik muinasjutt.

Salapolitsei

Teiseks see salapolitsei asi. Igas riigis on salapolitsei, kes üldiselt täidab valitsuse käske. KGB oli NSV Liidu salapolitsei ja täitis NSVLiidu juhtide käske. Pole oluline, kas see oli oli kompartei või mis iganes: see kes salapolitseid käsutab, ongi riigi tegelik võim. Eestis on ju ka KAPO ja ma loodan, et täidab meie valitsuse käske. Päris kindel ma selles muidugi pole, sest aeg-ajalt tundub, et pigem jälgivad nad mingeid USA vastavaid pabereid ja “täiendkoolitus” on samuti USA jms seotud. Kuna Euroopa Liidus politseiasja pole, samuti pole EL-s mingeid luuramiseasju, vaid iga liikmesriik tegeleb sellega pigem omaette, siis Brüsseli poolt erilisi juhendeid tulla ei saa. Siseministrite omavahelised kohtumised on pigem bürokraatlik näitemäng, nagu ka ülejäänud ministrite kogunemised, kus kirjutatakse alla mingeid pabereid, mis on eelnevalt ette valmistatud “õigete” inimeste poolt. Ehk salapolitsei pole mingi näitaja, mis ainult stalinismi defineeriks. Iga riigi salapolitsei tegeleb opositsiooni kottimisega. Seda tegi KGB, seda teeb KAPO ja teiste riikide salapolitseid.  Mida sõltumatumad on valitsejad rahvast, seda hullemad on võtted.

Külmale maale

Stalinismiga seoses räägitakse ka küüditamisest. Kuid Stalinile seda au küll anda ei saa. Võimule ebasobivate inimeste kaugesse kohta ära saatmine omab pikka praktikat juba enne Stalinit ja seda on ikka tehtud, selleks ei pea sugugi sotsialist või kommunist olema. Ei midagi uut. Stalin lihtsalt tegi seda süstemaatilisemalt ja planeeritumalt. Osaliselt oli see seotud nn. inimese klassikuuluvusega, kuid peamiselt ikka võimudele mittemeeldimisega.

Totalitaarne riik

Totalitaarne riik pole samuti mingi vasakpoolsete erihobi. Ikka ja jälle oli ja on igasuguseid totalitaarseid kapitalistlikke riike, kus valitseb mingi võimuhull tüüp, kes rakendab oma hulle ideid. (Kirjutasin kunagi Fijist). Inimene, kellele meeldib totalitaarne riik, ei pea üldse stalinist olema. Totalitaarse riigi seondamine vaid vasakpoolsusega on propaganda.

Keda stalinistiks sõimata võiks?

Ega ma ju täpset vastust ei teagi. Tegelikult kasutan mina seda sõna tähistamaks inimest, kes räägib NSV Liidust VAID kiidusõnu, aga samas ei põhjenda midagi. Samahästi võiks nii kutsuda ka inimest, kes räägib NSV Liidust VAID halba. Kui kaks sellist inimest saavad kokku, siis võivad nad rääkida ühest asjast ja üks arvab, et tegemist on läbinisti halva ja teine, et läbinisti õige asjaga. Kumbki ei kasuta fakte, vaid oma emotsioone.

On palju välismaalasi, kes kiidavad NSV Liitu, hoolimata sellest, et nad kordagi NSV Liidus pole käinud ja suurt sest ka ei tea. Samamoodi on ka hulgaliselt vastupidiselt mõtlevaid inimesi. Vahepealseid hoiakud hoitakse endale, et mitte silti külge saada.

Muideks, alati kui ma räägin inimestega mujalt idaeuroopast, kuulen ma üllatavaid fakte, millest mul aimugi polnud. NSVL ja muud idaeuroopa riigid polnud sugugi kõik ühesuguse struktuuriga.

Tegelt ma arvangi, et kellegi stalinistiks kutsumine on emotsionaalne väljend, mida ei saagi üheselt põhjendada. Aga nagu emotsioonid ikka – nad töötavad ja tekitavad uusi emotsioone, kontakte, kaklusi, armastust, mida iganes.  

Ehk ma jõudsin oma mõtete lahtikirjutamise käigus tulemusele, et ma polegi midagi asjalikku öelnud. Kuid ajaveebid ongi emotsioonide tarbeks. Eksju 😀