R. Silverberg. Maa teine vari

Sel suvel olen alati ennem kuskile sõitma hakkamist, otsinud riiulist õhukest raamatut, mida peatuste aeg hea lugeda oleks. Sama ideega jäi näppu ka too teine vari.

Raamatus on kokku 9 juttu ja mulle tundus, et mida edasi, seda kehvemaks läks. Mis ei tähenda, et üldiselt oleks halb raamat olnud, lihtsalt järjestus oli minu jaoks pisut vale.

Alustan otsast:

Midagi tundmatut eksleb vabana. Peategelane on võõra planeedi asukas, kes satub kosmoselaeva ja pärast Maale. Kuigi tegelane on heatahtlik, keerab ta inimestele päris mitu käkki kokku, kuna ta on erinev. Põhjusmõtteliselt on idee telepaatia abil suhtlemisest mulle sümpaatne ja inimeste kehva “suhtlemisoskus” põhjendatud.    

Näha nähtamatut. Põnev lugu ühiskonnast, kus inimesed peavad üksteisega soojalt ja avameelselt suhtlema ja kes seda ei tee, saab otsaette häbimärgi ning keegi ei tohi temast karistusajal välja teha. Ta on otsekui nähtamatu. Kes nähtamatuga suhtlema hakkab, saab ise karistada. Kuidas inimesed nähtamatutena käituvad on 100 korda läbikorrutatud olukord, kuid sotsiaalselt nähtamatu on teine rida.

Armunud Ishmael. Jutt kuidas delfiin armub inimesesse olukorras, kus delfiinide keelt on õpitud inimkeelde ümber panema ja delfiinid omakorda võivad lugeda inimeste kirjandust. Päris veenvalt ei mõjunud, kuigi idee on hea. Mingi loogika oleks nagu untsus olnud, ma ei oska öelda, milline ja mulle zoofiilia ei sümpatiseeri.

Mis juhtus siis, kui minevik taganes. Väga hea jutt kuidas keegi pani linna veevärki ravimit, mis kustutab inimeste mälu ja kuidas erinevate saatuste ja ametitega inimesed sellest võidavad või kaotavad. Ja pärast tuleb mõnedel mälu tagasi, teised aga võtavad rohtu juurde ja kolmandad tapavad end või põgenevad.

Tumeda tähe poole. Selle jutu meeldetuletamine võttis aega… Ebaveenev jutt teadlaste suhetest ja kes peaks end teaduse nimel tegelikult ohvriks tooma.

Kui puud näitavad hambaid. Seda juttu ma lõpuni ei lugenud. Seksuaalne fantaasia imelikest narkootikume tootvatest inimesestatud puudest ja alaealist vennatütart ihalevast vanamehest. Iuu

Varjatud võimetest. Erinevad planeedid ja erinev arengutase. Ühtedel õpetatakse ja omatakse ebanormaalseid võimeid ja teises saadetakse võimetega tüübid tuleriidale. Ja mis siis? Et nagu inimene olekski võimeline tule välja võluma või telekineesiks. Unistagu edasi, ebaveenev ja nõidade põletamine on ju päriselt olnud.

Laul, mida laulis zombi. Kuulsa muusiku laipa ei lasta ära laguneda vaid hoitakse elus ja esitatakse rahvale musitseeriva zombina. Muusika tekitamise kirjeldus jäi mulle pisut segaseks. Õudusjutu jaoks oli laip liiga inimlik ja tema hävitamine vähe põnev.

Kärbsed. See jutt oli juba hea õudukas. Mees sureb ära, teise planeedi tüübid teevad ta terveks ja annavad võime inimeste tundeid tajuda ja nautida. Vastu ootusi hakkab tüüp nautima exnaiste piinamist kõige julmematel viisidel.

Tagged:

%d bloggers like this: