Hullu koka eri: kõrvitsamoos

Sain sugulaselt maailma kõige suurema kõrvitsa. Veeres mõned päevad mööda kööki ringi ja täna otsustasin alustada kõige lihtsamast – tegin moosi.

Kõrvitsamoos

Retsepti mul jagamiseks pole, sest mulle ei meeldi igasugused retseptid. Idee sain mingist online ajalehest (ma loen peamiselt õhtulehte ja postimeest). Kunagi varem olen ka kõrvitsast moosi üritanud teha, aga tookord läks untsu, sest siis ma arvasin, et midagi samasugust kui salatiks, saab moosiks ka hea. Ei saanud. Ärge teie ka kunagi moosi sisse äädikat pange, eksole.

Seekord olin targem ja tegin ajalehe idee järgi – panin moosi hapuks tegemiseks sidrunit. Vahepeal maitstes oli ikka erihea asi – sidrunimagustoidu maitsega. Aga keetes kadus väga hea sidunimaitse ära ja kõrvits lõi üle. Võimalik, et ma poleks pidanud sidruniga koonerdama, aga sidrunist sisu kättesaamine on tüütu tegevus. Peale sidruni panin suhkurt ja vett ka. Vett poleks vist tõesti vaja olnud, väga vedel tuli. Lõpuks tegin nuimikseriga kogu möksi ühtlaseks. Kui konservatiivne kriitik koolist koju jõuab, saan kogu tõe teada. Igatahes värv on ilus ja mul on veel 15 kilo kõrvitsat alles, on millega terve nädal aega veeta.

Aga nädalavahetus oli ka pea sama hullumeelne kui äädikaga moos. Võimalik, et hullemgi, kuna moos ei vii mind eriti kauaks rivist välja. Õnnelik lapsepõlv on vist läbi saanud või peaks üks kord aru pähe võtma ja enam kanget alksi mitte tarbima. Minu piinlikustunde vähendamiseks elektrirongidel enam kõiki uksi kogu aeg lahti ei tehta ja ma ei pidanudki vaatama kuidas inimesed hommikust keefiri täisroobitud trepist ülesse ronivad. Muideks – see keefiir oli kuidagi läbipaistvaks muutunud.

Jess, konservatiiv kiitis moosi heaks!

Kommentaar nädal hiljem

Kuna siia satutakse pidevalt kõrvitsamoosi otsinguga, siis täienduseks kirjutan, et see apelsiniga variant ei maitsenud meil eriti kellelegi ja purki suletud sidrunivariant oli mõni mõni päev hiljem küll hea tervise juures, aga teise maitsega (mee maitsega?) ja ka enam eriti meile ei maitsenud. Seega – kõrvitsamoos on erihulludele.

5 thoughts on “Hullu koka eri: kõrvitsamoos

  1. Oudekki 6. september 2010, 16:24

    Kõrvitsast saab head kompotti ka, aga sul vist on nüüd otsas?

    Like

  2. Manjana 6. september 2010, 16:52

    15 kilo on veel alles. ma nüüd iga päev natukesehaaval teen. kuidas see kompott veel käib? ilma äädikata ilmselt. muideks, lapsele hullult moos meeldis. mehele väga ei meeldinud.

    Like

  3. Oudekki 6. september 2010, 18:36

    Siit võid inspiratsiooni saada: http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=5734

    Like

  4. Manjana 6. september 2010, 19:44

    ehee, ei teadnudki, et keegi seda kompotiks kutsub. see ongi tüüpiline kõrvitsasalat, mida juba mu vanaema samamoodi tegi🙂 pealegi on jutt, et enne tuleb kõrvitsat äädikavees leotada, sest muidu keeb katki, linnalegend. ma ka kunagi hoidsin, aga siis ei viitsinud ja ei läinud midagi katki. lihtsalt ei tasu ennast keetmise ajal teise tuppa arvutisse unustada.

    Like

  5. Oudekki 8. september 2010, 00:54

    Mina olen äädikat ikka maitse ja säilimise pärast lisanud🙂

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: