Tief on Laari märg unenägu

Onju ilus pealkiri? Võiks ju kurta, et miks “on” ja mitte “oli”, kuid ajalugu on möödanik ja tõlgendamisega tegeletakse praegu ja muuta ei saa enam midagi.

Kirjutama pani mind eilane päev. Oleks võinud juba hommikul teha postituse Tallinna vabastamisest, kuid kes mind oleks mõistnud? Õhtul vaatasin riigitelevisioonist kultuslikku uudistesaadet AK  ja sain sealt korraliku nätaka. No lugege ise: Vabaduse väljakul tähistatakse vastupanuliikumise päeva. Muidugi võib ka riigitelevisioon kajastada mingi poliitilise liikumise tegevusi. Mitte üksnes ei või vaid peaks, kuid neutraalsuse säilitamiseks peaks äärmuslikule ja ebaloogilisele vaatenurgale lisama ka neutraalsema ja põhjendatuma seisukoha. Mida aga teha, kui Eesti riigis puudub II Maailmasõja ajal toimunud ühiskondlike sündmuste kohta neutraalne seisukoht? Kui on võtta vaid stalinistlik seisukoht ja paremäärmuslik seisukoht ja neutraalset ajalugu hakatakse meile alles mitmekümne aasta pärast kirjutama, kui meil siis veel eksisteerib eestikeelne kõrgharidus ja akadeemiline huvi selle maanurga vastu.

Ajalugu on siis ka ajalugu, kui see kellelegi ei meeldi. Kujutada ette, et kõigil on täpselt samasugune seisukoht, on naiivne, kuid on olemas objektiivsed kriteeriumid, millest peaks lähtuma ja oma isiklikud tunded maha suruma.

Kõigepealt tuleks selgeks teha, mis moodustis on valitsus. Valitsus on igasugust tüüpi riigis selline inimeste kooslus, kelle käes on reaalne võim. Võim otsustab, millised seadused kehtivad ehk kes maksab kui palju ja kes tapetakse ja mille eest. Need, kes suudavad võimu teostada, kas otse või läbi esindajate, ongi valitsus.

Viimane valitsus, mille pukki astumise kohta Eesti praegusel ametlikul ajalookäsitlusel lahkarvamust pole, oli Uluotsa valitsus alates 12. oktoober 1939. Viimased valimised, mida tunnustatakse, olid 25. veebruar 1938. President oli sel ajal Päts vastavalt 1938. aasta põhiseadusele, mil presidendi ametikoht loodi.

Uluots moodustab valitsuse

Uluots moodustab valitsuse. Ajaleht Uus Aeg, 13. okt. 1939

Muidugi võiks öelda, et Uluots sai peaministriks väga ebademokraatlikult, kuid selles pole küsimus, kuna ta teostas oma peaministri võimu reaalselt. Vasakul on väljavõte tolleaegsest ajalehest, kus on öeldud, et Eenpalu ei sobi ja Päts määrab Uluotsa peaministriks. Samal ajal toimus NSV Liidu vägede toomine Eestisse. Oletage ise, miks oli vaja peaministrit vahetada.

 Nojah, igatahes ei olnud peaministri vahetus piisav, sest nüüd algas ajalugu, mille neutraalne käsitlemine Eesti ajaloos hetkel puudub.

21. juunil 1940 toimus Eestis uus valitsuse vahetus. Ka Varese valitsuse nimetas ametisse president Päts, kuid see kord ei otsustanud ta üksinda, vaid riigipöörde tulemusena. Nõuka õpikud nimetasid seda töörahva võiduks ja praegused eee…, ma ei viitsi vaadata kuidas. Seda võiks ka revolutsiooniks nimetada, aga kuna vahetati ainult peaminister ja valitsus, aga president jäi pukki, siis väga põhjalik muutus ei olnud.

Igatahes nimetati uus valitsus ametisse ja nad hakkasid oma võimu teostama: jagasid ressursse ja panid vangi, kes ei meeldinud. 14-15 juuli 1940 toimusid parlamendivalimised, mille demokraatlikuse üle pole midagi vaielda, aga millest võttis osa suurem osa siin elavaid inimesi. Valitud parlament deklareeris, et nüüd on sotsialistlik riik. Riigipöörde käigus kedagi maha ei löödud. Rahumeelne nagu laulev revolutsioon😀

Kuid ärgem unustagem, et samal ajal oli käimas II Maailmasõda, kus Eesti oli vaid mängukann suurte riikide käes, ilma mingi võimaluseta ise Euroopas asju otsustada.

5. juuli 1941 sammusid Eestisse Saksa väed ja asusid ise siin asju korraldama: jagasid ressursse ja tapsid, keda vaja.

Postimees 16. september 1944

Postimees 16. september 1944

Ja järgmise etapina peaks tulema praegune ametlik ajalookäsitlus, kus 18. septembril 1944 tuleb keegi uluots ja nimetab kellegi tiefi peaministriks hetkel, mil sakslased on punaarmee eest Eestist jalga lasknud – üks võim taganeb ilmselgelt teise võimu eest. 22. september 1944 jõuab Punaarmee Tallinna ja uluots põgeneb, ilma et ta oleks siin üldse midagi teinud või teha üritanud. Samahästi oleks võinud suvaline mats Kapa-Kohilast öelda, et ta oli peaminister, sest tema tegevusetus oleks Tiefi tegevusetusega väga sarnane olnud. Ja pole olemas mingit õiguslikku järjepidevuse soga, sest ühtegi võimu kinnitavat seadust ei antud välja ega teavitatud sellest rahvast ja veel vähem rakendati siin mingeid tiefi seaduseid. 16. septembril 1944 ilmunud Postimees vahendab ilmselt sakslaste seisukohti ja räägib kui vaprad nad on. Üks võimu osa on omada võimu info ja trükiajakirjanduse üle.

22. septembrit saab Tallinna vabastamiseks nimetada inimene, kes teenis Punaarmees või on nendega seotud. Neutraalne käsitlus võiks olla, et NSV Liit tuli Tallinna ja taastas siin oma võimu ilma vastupanu leidmata ja järgnevad aastad teostas ta siin oma võimu: jagas ressursse ja tappis keda vaja.

Kõik need varivalitsused, keda välismaa eestlased enda arvates koostasid (kui üldse koostasid) , ei teostanud kunagi midagi ja keegi ei teadnud nende olemasolust. Otto Tief ise elas samal ajal, kui lambapead teda valitsejaks pidasid, Eestis Põlvamaal.

Muidugi võib ajalugu kirjutada mitut moodi, kuid päris fantastilisi lugusid ikka ka ei tasuks ajalooks nimetada. Unistused ja fantaasiad on kenad asjad, kuid peaksid siiski ulmekirjandusena mitte õpikutekstidena formuleeruma.

6 thoughts on “Tief on Laari märg unenägu

  1. Franz 25. september 2010, 16:03

    “14-15 juuli 1940 toimusid parlamendivalimised”
    Need ei olnud mingid valimised. Tegemist oli okupatsioonivõimude korraldatud lavastusega.

    Like

  2. Franz 25. september 2010, 16:09

    “21. juunil 1940 toimus Eestis uus valitsuse vahetus”
    Aga mis toimud 17. juunil 1940? Miks sa seda ei maini?

    Like

  3. Franz 25. september 2010, 16:56

    “Otto Tief ise elas samal ajal, kui lambapead teda valitsejaks pidasid, Eestis Põlvamaal”
    Ei vasta tõele. Tiefi valitsuse esimene koosolek oli Tallinnas Sakala tänaval Eesti Maapanga hoones 19. septembril. Muidugi viibis ka Tief ise seal kohal. Tallinnast lahkus Otto Tief 22. septembri hommikul. Valitsuse viimane istug oli Läänemaal Põgari külas 22. septembri hilisõhtul.

    Like

  4. Manjama 26. september 2010, 14:58

    franz – “okupatsioonivõimude lavastus” ei ole neutraalne väljend. miks sa saksa valitsust “okupatsioonivõimude lavastuseks” ei kutsu?
    põgari küla istung kõlab hästi, aga miks pressi kohale ei kutsutud? muideks samal kuupäeval (sa ju ka aastat ei maininud) toimus samuti maailmaajalooline sündmus – mina sain koju sünnitushaiglast, mu ema ka pressi kohale ei kutsunud. võta nüüd kinni kumb sündmus olulisem oli😀 ma kõiki sündmusi siia kirja panna ka ei viitsinud.

    PS! seoses FB liigse populaarsusega toimus peamine arutelu seal ja seepärast siin rohkem komme polegi.

    Like

  5. Franz 26. september 2010, 15:59

    “miks sa saksa valitsust “okupatsioonivõimude lavastuseks” ei kutsu?”
    Mida sa pead silmas väljendiga “saksa valitsus”? Ma pole ju väitnudki, et aastatel 1941-1944 tegutsenud nn. Eesti Omavalitsus oleks olnud mingisugune legitiimne või reaalset võimu omav valitsus.

    Like

  6. Franz 26. september 2010, 16:02

    “põgari küla istung kõlab hästi, aga miks pressi kohale ei kutsutud?”
    Hm?? Oli ju 22. september 1944, Tallinna oli sama päeva keskpäeval sovjettide kätte langenud. Käis üleüldine põgenemine, ajalehed enam ei ilmunud jne. Mis pressi kohalekutsumisest sai juttu olla?
    Ja aastaarvu ma ei maininud, kuna eeldasin, et on niigi selge, et jutt on 1944. aastast.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: