Mulle kohe meeldivad imelikud asjad

Kogu lugu sai alguse juba mingi aasta tagasi, kui ma sattusin raamatukogus 5 krooniga müüdavate raamatute otsa. Noh ja ühe raamatu ostsin ulmefännist Costellole. Vene keeles. Kes ei oskaks vene keelt, eksole. Aga vot ei oska. Keskkooli ja tänava keelest jääb väheseks ja nii see raamat seisiski riiulis.

Ning eelmisel nädalal tekkis mõte, et võtan kätte ja tõlgin kõige lühema jutu ära – väikeseformaadiline raamat, kaks lehekülge. Kahjuks oli mul ainult vene vestlussõnastik. Nädalavahetusel tõin ema juurest suurema sõnaraamatu ära. Aga seal polnud ka kõiki sõnu. Krt! Ma ju otsustasin, et ma saan sellega hakkama. Internet, avita! Ja tõlkisingi ära, aga mitte midagi ei saa aru.

Häbi ka ei ole. Ma ju ei hakka tõlkijaks, eriti veel vene keelest. Oleksin võinud ju mõnda tuttavat venelast ahistada, aga nii pole ka ilus. Ühesõnaga – riputasin selle jutu siia blogisse lisalehele ülesse. Alguses on link originaalile ka. Kui keegi oskab öelda, et mida selle jutuga öelda tahetakse ja kuskohas ma nii puusse panin, et ma sellest aru ei saa, oleks väga kena. Kommida saab selle jutu juures.

Päikesejänku

PS! Ulmekirjanduse baasis on jutu pealkiri olemas, aga ühtegi arvustust ei ole.

%d bloggers like this: