Näoraamatuga saab asju. Itaalia keele reisisõnastik

Reedel jäi blog.trris silma, et facebuukis TEA kirjastuse sõbraks hakates saab tasuta raamatuid. Läksin FBsse ja kontrollisin järgi – neil ongi selline kampaania. Mul pole kirjastuste laikimise vastu midagi, kuigi tea-kirjastusega pole mul siiani kokkupuudet olnud. Igatahes hakkasin supsti sõbraks ja saatsin neile e-maili, et tahaksin itaalia-eesti-itaalia reisisõnastikku. Kohe sain ka viisaka vastuse, et alates esmaspäevast võin nende poodi raamatule järgi minna. Noh ja täna käisingi.

Vihma hakkas tilkuma. Natukene. Eriti just sinnateel, sest tuul oli vastu. Ja tuul on täna korralik. Eilseks oli laupäevane päikesepaistega ja 20 soojakraadiline ilm lihtsalt ära kadunud, aga täna tekkis koledale tuulele lisaks veel tilkumine. Kuna ma tegelikult ei ole suhkrust, kuigi mõned võivad ka nii arvata, siis ma ühtegi erilist märjavastast vahendit ei kasutanud. Poodi jalutamise panin laisa inimese sportlike tegevuste kirja.

Poes oli oli kurja näoga tädi. Negatiivse hinnangu põhjuseks võisid ka näiteks tumedad kulmud olla, kuigi ma neid ei mäleta. Tumedad lühikesepoolsed juuksed olid küll. Ütlesin oma nime ja tädi vaatas mind kalapilguga (jälle kahtlane hinnang). Tundsin end alaväärtuslikuna – eriline asotsiaal, ei raatsi raamatu eest 75 krooni välja käia. Võtsin end kokku ja kogelesin, et mina olen nende kampaaniaga liitunud ja näoraamatus isegi sõbrana kirjas. Naine vaatas mind. Mulle tundus jätkuvalt, et kurjalt, kuid ta võttis paberilehtede paki. Minu nimi oli neljas, aga lehed olid nimesid täis ja mingi 5 inimest oli juba allkirja andnud, et nad said raamatu kätte. Tegelikult oleksin ma seda paberit pikemalt uurinud, aga ei julgenud. Ma oleks tädiga hea meelega vestelnud ka. Mul on selline tüütu komme müüjatelt nende ametisaladusi välja rääkida. Aga tädi küsis hoopis, et ega ma midagi osta ei taha. Kuna ma juba natuke kartsin seda tädi, siis ütlesin, et ei taha ja lasksin jalga. Nagu mainitud – koduteel enam vihma tunda ei olnud.

Kodus asusin raamatut uurima. Mul on itaalia keelega imelik suhe – ma nagu saaks sellest isegi aru. Eriti siis kui väike vein on sees. Kuigi väikese veiniga kipun ma igasugustest tundmatutest keeltest juba aru saama. Igastahes on mul mõte, et nüüd ma kujutan ette, et õpin tsutike noid sõnu, mida raamatus pakutakse – õhuke raamat, juu seal on ainult väga olulised sõnad, mida kiirelt vaja, kui väljamaal puukeelse kohaliku kätte jääd. Uskuge mind – Itaalia on neid monokeelseid puupüsti täis. Lappasin raamatut ja kogemata jäi silma sõna “nailonsukad”. OO-mai-gaad – ma pole seda sõna isegi Eestimaal kunagi kasutanud, millepärast ma seda Itaalias peaks järsku kasutama? Õnneks on raamatus ka tihedamalt ettetulevaid … ee.. olukordi. Masturbeerima (it. k – masturbarsi) näiteks. Et kui kuskil näen, siis vähemalt oskan õigesti kommenteerida😀 Itaalia-eesti variandis seda tegevust polnud, oli hoopis “matassa” – (lõnga)viht.

2 thoughts on “Näoraamatuga saab asju. Itaalia keele reisisõnastik

  1. Nikolai 29. september 2010, 13:07

    lahe

    Like

  2. Manjama 29. september 2010, 14:14

    Niki, kas sa oleksid tupsu ja vaataksid mu järgmise postituse üle? Sa kindlasti oskad vene keelt ja oskad öelda, mida ma vene keele tõlkega puusse panin. See on ühelehekülje pikkune tekst, aga kuskil on midagi põhimõtteliselt viltu. Pliiiis!

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: