Kommunistlik ulmekirjandus. Mess-Mend

Estconnil küsisin Ulmegurult, et mida kujutab endast kommunistlik ulme. Nüüd tean juba ise ka. Ma juba kord blogis mainisin, et lugesin Garini hüpeboloidi ja olin vihane aja peale, mis ma lugemiseks raiskasin. Tuli välja, et ma mäletasin valesti – see hüperboloidiraamat ei olnud mu lapsepõlve lemmik, ma ajasin ta segi  Maailmavalitsejaga. Kooli ajal lugesin läbi kogu kättesattunud Mirabilia ja Seiklusjutte .. seeriad ja aeg on neid pisut segamini loksutanud.

Mess-MendMess-Mend sattus mulle kätte põhjusel, et nägin seda ühes kohvris, kus oli veel 2 raamatut ja tahtsin teada, et miks selline valik. Kohvriomanikult ma ammendavat vastust ei saanud ja nii ma tõingi ema juurest raamatu ära ja asusin lugema. Naljakas, et mu kodune ulmeguru seda raamatut lugenud polnud, ta arvas, et äkki pole ulme. Traditsiooniliselt võib-olla polegi, aga minu jaoks annab mõõtme välja küll.  

Miks ma tahan Mess-Mendist ja Garinist korraga kirjutada: sest tegelikult oli neis palju sarnast, aga erineva nurga alt. Mõlemas raamatus olid kapitalistid rahaahned sead, kommunistid hea välimusega toredad inimesed ja NSV Liit maapealne paradiis, kus isegi luureorganis vastuvõtt on meeldiv teejoomine küpsistega. Mõlemas raamatus on nii krimi ja põnevusvärki, armastuslugu kui ulmeasja. Kuid need on lahendatud erinevas võtmes. Garin on tõsimeelne raamat, kus nõuka propaganda on põnevuse vahele sügavalt sisse seotud. Mess-Mend on autori määratluse järgi muinasjutt-paroodia, mis kirjutati ajaleht Pravda 1923. aasta üleskutse peale kirjutada antifašistlik põnevusromaan. Vot ja see paroodiaosa ongi raamatut huvitavakstegev aspekt.

Leidsin ühe ingliskeelse raamatukirjelduse, kus oli märkuseid, mida ma ise lugedes ei taibanudki. Ühe lühikese leidsin veel, kus keegi ütles, et ta on Mess-Mendi korduvalt lugenud ja igal korral midagi uut leidnud. Äkki ongi nii, ma ei tea. 20 aastane vahe pole parim detailide võrdlemiseks. Nojah, igatahes ei saanud ma ise lugedes aru, et pealkiri ei tähenda vaid suva sõnamängu vaid ingliskeelset  tähendust: mend the mess that capitalists make.

Täiesti sürr on minu jaoks märkus, et raamatus on vihjeid kinky seksile. Ma olen küll nõuka ajal ridade vahelt lugemise oskust õppinud ja kuigi, paberite järgi, tol ajal toimus seks aint pimedas ja teki all ning umbes nagu kristluses  – vaid laste saamiseks – ei oleks ma iial mõelnud, et nõukaaja raamatus võiks olla vihjeid mitte lihtsalt seksile vaid erilisele. Ma ei tea, kas selle leidmiseks peaks kapitalistliku porno poolt rikutud mõttemaailma omama😀 Samas oli perestroika ajal Eestis toimunud porno ja erootika pealetung ilmselt vägevam kui läänemaailmas kunagi toimunud seksrevolutsioon, ja mille ilmseks põhjuseks meil oli erootika vms keelamine nõuka ajal.

Nojah, kuna ulmekirjandusebaas tundub maas olevat, siis ma ei teagi mida eestlased selle raamatu kohta arvasid. Siis on mul võtta ainult põhjendus, miks minu kirjutatud ulmejutt uute Täheaega ei sobinud. “Üsna hea ühiskonnakriitiline satiir, aga loo _ulmekirjanduslik_ osa jääb nagu kahvatuks.” Ei, ma pole solvunud, sest kirjas oli, et on hästi kirjutatud ja ma ka ei teadnud, et ulmekirjandusse peaks rohkem aktiivset tegevust lisaks  satiirile ja naljakale tehnikale toppima. Mess-Mendis on need kõik olemas.

***
Täiendus 14. oktoober ulmekirjanduse baasi teemal
Nagu arvata oligi, ei suutnud eesti ulmefännid taluda NSV Liidu marjamaad ja neid häiris ka, et raamat ei järginud nende kitsast vaatenurka teemale “ulmekirjandus”. Ihii, paras neile. Kapitalistlik propaganda sobib iga kell, aga kommunistlik paroodia mitte😀

Tagged:

9 thoughts on “Kommunistlik ulmekirjandus. Mess-Mend

  1. tqnis 12. oktoober 2010, 16:10

    Mis puutub nõukogude korda ja seksi… Üldiselt jah, muidugi, Nõukogude Liidus seksi ei olnud ja nii edasi ja nii edasi, kuid nagu väga paljud NSVL-i puudutavad teadmised kehtivad tegelikult ainult mingi perioodi kohta. Revolutsiooni, kodusõja ja nepi ajal toimus seal tegelikut paras seksuaalrevolutsioon, võibolla isegi märksa radikaalsem, kui hilisem läänes. 1923. on just see periood, kus sündsus ja moraal olid veel täielikult vana aja mõisted.

    Muide, pole üldse välistatud, et eestikeelne tõlge ja ka venekeelsed hilisemad väljaanded võisid olla mõnevõrra… kärbitud.

    Like

  2. Ulmeguru 12. oktoober 2010, 16:43

    Alustaks eelmise kommentaari lõpust: kindlasti on eesti tõlge tehtud miskist hilisemast väljaandest… raamatus vist isegi autor kaebles, et mõned tõlked ilmuvad siiamaani nende vanade oma aja äraelanud peatükkidega.

    Tegelikult on see romaan üks nähtus ühes märksa suuremas protsessis. Asja nimi on «punane pinkerton» ning selle terminiga tähistati NEPiaegseid sopakaid, mis ilmusid libavälismaiste autorinimede all ning kujutasid endast n-ö õiges võtmes kirjutatud revolutsioonilist ajaviidet. Šaginjani romaan ilmus ka ju esimestes väljaannetes Jim Dollari nime all…

    PS. Estcon -> Estconi -> Estconi.

    Like

  3. Oop 13. oktoober 2010, 14:32

    1923. aastal antifašism? Natuke kahtlen. Kas fašism oli siis Nõukogude Liidus juba probleem? Mine tea, võib-olla oli ka.

    “Punased Pinkertonid” on huvitav nähtus. Kahju, et neist ajaloo sõelale ysna vähe jäänud on. Ysna spetsiifiline ajaviide ikkagi. On Šaginjan veel midagi tähelepanu väärivat kirjutanud?

    P.S. Estcon->Estconna->Estcrooks.
    Estcom võiks olla sidetöötajate ja kommunistide yhisyritus.

    Like

  4. Manjama 13. oktoober 2010, 16:02

    raamatu taga on eluloos kirjas, et vanameister. kuulsuse olevat toonud 1931. romaan veejõujaam. 70ndatel kirjutas igasugu värki leninist ja ta perekonnast ja sai lenini preemia😀

    Like

  5. tqnis 13. oktoober 2010, 16:58

    Noh, 1923. oli punasel Venemaal veel täiesti tugev ja elujõuline maailmarevolutsiooni idee ja Itaalias olid fašistid end juba näidanud enamlaste ja muude kommunistide tugeva ja võitlusvõimelise vastasena.

    Muidugi mõista ja meeles pidada, et 1923. ei olnud kommunismil veel Stalini ja fašismil Hitleri varju. Ega ka mitte humanistlikku võõpa, nad olid mõlemad veel täiesti võitlejate ideoloogiad, valmis õigustama mistahes vägivalda, mis kuidagi nende eesmärkidele vastab.

    Like

  6. Oudekki 13. oktoober 2010, 18:39

    Aga kas sinul tekkis ka ületamatu soov kõigile pinkidele “MM” kribida?

    Like

    • Manjama 13. oktoober 2010, 19:36

      ei tekkinud. aga mul poleks midagi selle vastu, et suvalisi uksi ja seinu saaks salapäraselt lahti teha🙂

      Like

  7. Oop 14. oktoober 2010, 15:41

    Õpi lukksepaks, siis saadki.

    Fašismile tekkis Hitleri vari ikka ysna hilja, siis kui natsionaalsotsialismi ja fašismi segi hakati ajama.

    Like

  8. Ulmeguru 14. oktoober 2010, 21:43

    Marietta Šaginjani ulmeloomingu moodustab romaanide triloogia, mille esimene köide on «Mess-mend» ja kolm juttu.

    http://bibliography.narod.ru/Shaginyan.htm

    Olen omal ajal lugenud vaid romaani «Mess-mend» (mis ka meeldis) ning ülejäänu kohta arvamus puudub.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: