Meie valitsus ei valeta. (öösel täiendatud)

Eelmises postituses mainisin, et käisin üritusel, kus peamiselt oli palju tüdrukud. Tegelikult oli seal ka paar vallalist noormeest. Kuna nad istusid kõige mugavamal kohal, diivanil, siis paigutasin end nende kahe vahele ja ühega neist oli täitsa huvitav vestelda.

Muude teemade hulgas tuli juttu sellest, et tema arvates on Eesti väga tubli riik ja kõvasti kaugemale arenenud kõikidest teistest endistest NSV Liidu vabariikidest. Kui jutt spetsiifilisemaks läks, ehk ma väitsin, et töötuses oleme me kindlasti “paremal järjel” kui Valgevene ja Ukraina, leidis noormees, et kuna Ukrainas ja Valgevenes on demokraatiaga kehvad lood, siis nende riikide esitatud numbreid ei saa uskuda, kuna seal dikteerib valitseja millised numbrid olema peaks. 

Tõin talle enda arvates täiesti pädevaid näiteid kuidas ka meie demokraatia tunnustega riigis on võimalik sama asja kohta erinevaid numbreid esitada. Näiteks töötuse puhul võib tuua igal nädalal ajalehtedes välja mitu inimest end töötukassas arvele võttis või arvelt välja langes ja nimetada seda töötuse numbriks või siis lugeda üle palju inimesi on päriselt tööl, lugedes maksuametis üle need inimesed, kelle palgalt on makstud tulumaksu; järgmisena võtta rahvaarv ja saabki teada mitu protsenti elanikkonnast peab üleval ülejäänud osa.   Kuna sellist numbrit pole meil kunagi avaldatud, siis sel teemal vestlus ei sujunud ning noormees suundus tagasi teema juurde, et kas valitsus siis ütleb ajalehtedele, et nad peaksid just teisttüüpi töötuse statistikat esitama. (Ja mina olevat demagoog!!). Kuna mul polnud võimalik esitada seda paberit, kus Ansip sellise käsu oleks andnud, siis ma ei saanud ka kuidagi tõestada, et valitsuse või poliitikute karvane käsi numbreid suunaks.

Vahepala. Te ju ikka teate, et tööandjad esitavad iga kuu 10. kuupäevaks maksuametile eelmise kuu kohta aruande, kus on inimeste nimede ja isikukoodidega kirjas palju nad palka said ja palju nende palga pealt makse maksti? Ehk et on olemas perfektne andmebaas, mille järgi saaks väga täpselt teada nii ametlikult palkasaavate inimeste kui ka keskmise palga numbreid kui näiteks soolise jaotuse.

Bussipeatuses

Bussipeatuses

Kuid teine näide sellest kuidas valitsus oskab imehästi numbreid varjata, saab meie riigi eelarvest. Kui ma paar aastat tagasi oma magistritööd kirjutasin, üritasin eelarvest teada saada kui palju antakse riigi poolt lasteaedadele raha. Kõigepealt läheb see kohalikule omavalitsusele (KOV) ja see annab edasi. Kuid riigieelarves on antud ühel real korraga kõik rahad, mis KOVd saavad tekstiga: hariduskulud, koolilõuna kulud, toimetulekutoetused, sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamine ja arendamine, täiendav toetus saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele, mis jaotatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud korras. Tegemist on rahaga, mis lastevanematele ja sotsiaalabisaajatele kõige rohkem huvi pakub ja mille üle poliitikud ehk siis reform versus keskerakond kõige meelsamini vaidlevad. Sellised on riigieelarvetes antud numbrid (lisaeelarveid ma vaadata ei viitsinud): 

2006: 3 178 056 750 krooni (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=969308 )
2007: 3 342 013 238 krooni (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12897098 )
2008: 3 788 574 937 krooni (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12901846 )
2009: 3 737 254 190 krooni (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13197065 )
2010: 3 595 541 075 krooni (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13252314 )

Aga edasi läheb juba täiega keeruliseks. Tuleb leida need valitsuse määrused, kus antud summad laiali jaotatakse.

Näiteks 2009 aasta oma on siin: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13238108 Ainuke, millele oli otse eelarvest otselink antud. All on kõik KOVide tabelid ja puha. Raamatupidajana tahtsin kontrollida, kas kokkuvõtesumma klapib. Kahjuks ei olnud ühelgi kokkuvõttereal sama numbrit kui riigi eelarves. Pole aimugi, miks see nii on. Ilmselt käis vahepeale veel mingi dokument, mis seda seletab.

Hariduskulud on antud kõik samal real. Tegelikult polegi võimalik kindlaks teha, palju on siis näiteks Tallinna linnale koolide jaoks raha antud. Võimalik on võrrelda õpetaja palkade taset või laste pearaha, aga kui palju riik on üldhariduskoolidele raha rohkem või vähem andnud, peaks mitmeid tunde kulutama ja arvutama-arvutama-arvutama.

Eelarvetega kaasnevad peale määruste ka seletuskiri, mis näiteks 2010 aasta eelarvel on 649 lehekülge. Tehes seal otsingu üldhariduse kohta, saab tabeli, mis ajab naerma, sest esiteks käib see lisafondidest saadava raha kohta ja teiseks kajastab see kutse- ja täiskasvanuõpet, sest need käivad otse riigi alla, mitte läbi KOVi.

Nojah, mida ma siis selle pika ja igava postitusega öelda tahtsin? Seda, et tegelikult on riik see, kes annab meil hariduse tarbeks raha ja kehtestab reeglid kuidas näiteks Tallinna linn selle raha jaotama peab, aga kuna numbrid käivad ühest paberist teise ja nende tagant lihtsat loogikat otsida võtab meeletu aja, siis polegi võimalik öelda mitu krooni on riik näiteks Tallinnas asuvate munitsipaalkoolidelt raha ära võtnud või juurde pannud. Ning kuna kontrollimine on keeruline, lõikavad nii Reform kui Keskerakond jätkuvalt kasu kakeldes ja üksteist süüdistades ja keegi ei saa öelda, et meil oleks numbrid salastatud või et valitsus vassib. Meil on jätkuvalt demokraatlik ja läbipaistev valitsemine ja riigi kõige põletavam probleem on, et keskerakonnal on oma televisioon ja valitsus ei hooli töötutest.

Täiendatud kell 1.30
Leidsin Ekspressist artikli EDETABEL: Millised koolid kulutavad ühe õpilase kohta kõige rohkem raha? ja pidin end seaks vihastama. Miks kirjutavad selliseid artikleid inimesed, kes pole majanduse algkursust läbinud?!?!
Väide, et väike kool kulutab õpilase peale rohkem raha kui suur kool ja tulemus on halvem, on lollus. Loomulikult peab väikse kool kulutama õpilase peale kõvasti rohkem raha, et saada samasugune tulemus kui suures koolis. Täpselt sama vahe on väiketootmisel ja Fordi väljakurnamisliinil – suur-suur tootmine ongi odavam. Tulemused ei sõltu alati sellest palju raha kulutada.

Ning teine asi, mis mind selles artiklis vihastas oli see kuidas nad saadavat raha hulka arvestasid: võtsid KOVi antud lisaraha ja riigi raha ja saidki kogu raha, mida kulutatakse. Aga kuhu jäi see viis tonni, mida iga lapsevanem oma ühe võsukese eest Inglise Kolledžis iga kuu letti laob? Kuhu jäävad erinevate projektidega saadavad rahad ja muud toetused, mida alarahastatud koolid peavad parema hariduse andmiseks kuskilt leidma?

Ja siis kujutab EEkspress ette, et ma olen huvitatud nii lolli artikli lõpuni lugemise eest maksma! Mind ei huvita lolli ajakirjaniku jutt, kes ei tunne huvi kuidas suudavad koolid 1. novembriks tellida ära õpikud monopoolsetest ja kontrollimatutest kirjastustest hingehinnaga, kui riik nende rahakotti pidevalt kärbib, vaid hoopis kirjutab kokku mingi lolli edetabeli. Kotime koole, eksole!

2 thoughts on “Meie valitsus ei valeta. (öösel täiendatud)

  1. maali 30. oktoober 2010, 12:39

    Ma kohe pidin kontrollima, kas neid numbreid tõesti pole avaldatud.

    Sain teada, et:

    Hõiveseisundi, tööhõive määra ja tööjõus osalemise määra numbrid on vähemalt kättesaadavad Statistikaameti andmebaasist (http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp). Tabelist number TT4647.

    Samamoodi on tabelitest RR31 ja RR32 on võimalik tuvastada, milliseid tulusid KOVid üldse said. KOVide kulusid saab vaadata tabelitest RR33 ja RR35, kuid hariduskuludes ei ole eristatud kulusid koolidele, lasteaedadele ja ülikoolidele.

    Nii et täitsa tõsi – polegi võimalik tuvastada kui palju raha need koolid siis täpselt said.

    Like

  2. Manjana 30. oktoober 2010, 17:10

    statistikaamet saab oma andmeid nii nagu koolis statistikas õpetati: koostab valimi, saadab küsitluslehed ja teeb neist keskmise (lihtne seletus). töötajate ja palgaandmed saab ta nii, et mõnedele ettevõtetele, need, keda nad on välja valinud, saadavad nad nõude, et nood täidaksid eraldi statistikaaruandeid. õnneks mina neid enam täitma ei pea ja seepärast ma ei mäleta kui tihti näiteks töötajate arvu ja nende summeeritud palganumbrit küsiti. teoreetiliselt on aruande esitamata jätmise või valede andmete esitamise eest nähtud ette trahv, aga statistikaametil pole eraldi institutsiooni, kes saaks noid numbreid ka praktiliselt üle kontrollida. statistikaaruannete täitmine on kõige vastikum raamatupidaja lisaülesanne. infot statistikaametile andmete esitamise kohta on siin. http://www.stat.ee/andmete-esitamine

    juhul kui maksuametile esitatud numbreid statistikas kasutataks, saaks neid ka näha maksuameti lehel, aga neid seal pole, sest nende andmete töötlemiseks pole vist luba vms. maksuamet väljastab näiteks numbrit mitu deklaratsiooni on mingiks kuupäevaks esitatud ja seda palju mingi ettevõte mingi kuupäevaga riigile võlgu on.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: