21. sajandi maailmast

Vaatasin oma viimase jutu Berliinis ei oota sind keegi, uuesti üle. Mõtlesin Oudekki antud nõuannetele ja toimetasin jutu lühemaks. Koristasin ära igasuguseid üleliigseid detaile ja lühendasin ning eemaldasin saatelauseid. Minategelase mõtted, mida ta kõvasti välja ei öelnud, panin kaldkirja. Kas vanasti kasutati ka kaldkirja? Mina olen seda ainult tänapäeva raamatute juures näinud. Mõnedes raamatutes käiakse kaldkirjaga päris priiskavalt ringi. Mulle selline teksti eristamine väga ei meeldi. Ma saan aru, et suurtähed on karjumine, aga ka see võiks tekstist selguda. Mu arust on igasuguste suurtähtedega eputamine ja kaldkirja kasutamine vastutulek tänapäeva kiirustavale inimesele, kel pole aega ja kes on harjunud internetiga, kus igasugust tekstiga füüsilist mängimist kasutatakse sõnadega mängimise asemel.

Või peakski 21. sajandi ilukirjandus sarnanema päriselule ehk internetimaailmale? Igatahes ei tahaks ma lugeda raamatut või juttu, kus üldse suurtähti pole. Nii ju kirjutatakse internetis. Minagi vahest kirjutan. Ning vastupidise näitena nood inimesed, kes veel ei tea, et suurtähtedes kirjutamine on karjumine ja kirjutavad terveid tekste suurrtähtedes. Mõned kommentaatorid ajalehtedes, näiteks. Minu arust on see äärmiselt solvav ja ebaviisakas. Labane. Kuid eriti moodne kirjanik võiks võtta pähe, et solvame lugejat ja kirjutame kõik suurrtähtedega?

Pole minu maailm, kuid koolilapsed ja eriti ingliskeelses internetis, kasutavad miljoneid toredaid lühendeid. Ka see oleks 21. sajand ja uus mõõde ilukirjanduses. Võiks ju ka eesti keeles kirjutada noorteraamatu, millest ainult noored aru saavadki. Need noored keda tuleb arvuti juurest piitsaga ära ajada. Noorteromaan, mille dialoogid toimuvad vaid klaviatuuri vahendusel. Noorteromaan kitsale ringile, kus ringist väljas asuvad inimesed üldse midagi aru ei saa. Olen enam-vähem kindel, et selliseid raamatuid on juba mujal maades kirjutatud, sest mingi osa ilukirjandusest peaks ju peegeldama tegelikku tänapäevast maailma.

Aeg-ajalt küsib mu laps tähendust sõnadele, mis minu jaoks on täiesti tavalised, kuid tema maailmaga pole neil pistmist. Kui mu laps räägiks vanaemale nendest maailmadest, mis moodustavad tema digitaalse reaalsuse, saaks vanaema aru vaid sidesõnadest kui sedagi. Kuigi vanaema on samuti internetikasutaja.

Tallinn Tõnismäe tänav

Tallinn Tõnismäe tänav

Eesti vanem põlvkond armastab kõike põhjendada lausega “aga nii on sajandeid olnud” ja paljud paljud eesti kirjanikud/kirjastajad kujutavad ette, et pole midagi põnevamat, kui minevikust kirjutada. Ei, ma pole seda hunnikut eestlaste raamatutest lugenud, kus ikka ja jälle võetakse oma nõuka minevik ja kirjutatakse kokku “lõplik tõde”. Mul on juba pool aastat pooleli raamat “Nimed marmortahvlil” ja ma olen kindel, et see kõige halvemini kirjutatud raamat, mida ma lugenud olen. Miks Oksanen peaks parem olema? Mulle ei meeldi poliitiliselt paremale kaldu kirjandus, kui sel muu väärtus puudub.

Kindlasti muutus maailm ja keel hetkel, mil meil hakkasid ilmuma eestikeelsed trükised ja järgmisena siis, kui inimesed hakkasid lugema eestikeelseid raamatuid ja siis kui nad hakkasid lugema eesti keelde tõlgitud raamatuid. Kindlasti muutus meie keel ja kirjandus 20. sajandil, kui kõigile sai kohustuslikuks keskharidus ja sopakirjandus oli keelatud ja kõiki trükitekste toimetati mitu korda. Kuid see aeg on nüüd möödas. Tänapäeva noortele on internet samasugune õpetaja kui kool ja neile on numbrid ja x-d ja y-d samahead mõtete edasikandjad kui eesti tähestik ja ÕS. Mina ei taha end selliste tekstidega vaevata, kuid diginoortele on see arusaadavam kui ÕS. See pole neile lihtsalt stiil vaid loomulik elu ja olgu pahandatud nood, kes kujutavad ette, et nii võiks niisama stiili pärast kirjutada.

Nüüd ma jõudsin oma mõtetega kohta, kust ma edasi minna ei oska. Tegelikult oli mul plaanis teha lühipostitus, et ma toimetasin oma lühijutu ära, kuid kogemata sattusin lobisema. Sorry. UB40.

7 thoughts on “21. sajandi maailmast

  1. Oudekki 6. november 2010, 17:13

    Kaldkiri mind häiris🙂 Nüüd kui sa tegelase mõtte seest olukirjeldused ära koristasid, siis kadus ka ära see ebakindlus, et kus sa kirjeldad ja kus ta mõtleb. Aga lugu läks kordades paremaks, nüüd ma kohe hea meelega lugesin. Oskad küll kui tahad.

    Lõpu loogilisuse osas jään ikka oma arvamusele… Ja siis mul on see küsimus, et mida lennukiaknast näeb? Aga noh, skinniga vestlemise asemel ma vist ka vaataks aknast välja😀

    Aga mis need sõnad on, mille tähendust laps küsib?

    Like

  2. Manjana 7. november 2010, 19:57

    laps küsib erinevate sõnade tähendust. mul praegu tuleb aint lambist meelde, et ma pidin talle täna seletama, mida “paksuks panema” tähendab ja mõni aeg tagasi mida tähendab “onaneerima”😀 Kuid juttu kirjutades pidasin silmas mingeid vanema aja tarbevahendeid, aga praegu meenus aint siuke imelik valik sõnu😛 Ahjaa, eile seletasin üle, mida tähendab “haltuura”, ta oli selle ära unustanud, kuigi ma alles mõni aeg tagasi rääkisin talle sellest.

    Like

  3. Oudekki 8. november 2010, 00:54

    Mida tähendab “paksuks panema”? Boldi kasutama või?

    Like

    • Manjana 8. november 2010, 13:55

      kedagi rasedaks tegema🙂

      Like

      • Oudekki 8. november 2010, 16:48

        Mis sotsiolekt see on? Väga huvitav.

        Muide, kas su laps vutimeeste ja kassisaba poiste raamatut on lugenud? Seal on palju huvitavat Tallinna sotsiolekti mida ka võiks alles hoida🙂

        Like

    • Manjana 8. november 2010, 17:14

      ei ole ta seda lugenud. selle väljendi päritolu ma ei mäleta. päris kooliajast pole, kuskilt hiljemalt, aga mitte väga värske.

      Like

  4. tqnis 8. november 2010, 13:16

    Ma ei mäleta, kas ma olen Sulle juba soovitanud, või mitte, aga ära vaeva end nimedega marmortahvlil. Loe Verimusta. Või Punast ja valget.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: