Novembritaevas

Ainuke, mis mulle Eestis novembrikuus võiks meeldida, oli eilane taevas. November on kole!

7. novembri taevas kuskil Kõrvemaal

7. novembri taevas kuskil Kõrvemaal

3 thoughts on “Novembritaevas

  1. Oudekki 8. november 2010, 18:33

    Minule november meeldib kõige rohkem Eesti kuudest. Just kirjutasin facebooki: Minule meeldib november selle pärast, et see on puhas ja täpne. Kui suvel on kõik üks roheline defineerimatu mass, siis novembris pilk näeb kaugele, iga puu, pilbas ja hoone on kontuuridega, omaette värvitooni ja ilmega, iga muld on isevärvi…

    Lisaks kogunevad inimesed parvedesse, panevad üksteist tähele, läidavad tulesid, istuvad pikkades õhtutes ja arutavad maailmaasju. Veel ei ole nii külm, mis kõik majadesse kinni hirmutaks ja enam ei ole nii soe, et oleks kiire-kiire-kiire kogu see soe täielikult ära kasutada. Novembris on mõtteaega ja novembris on esteetilisi elamusi.

    Ja vahepeal käivad virmalised ka.

    Like

  2. Manjana 8. november 2010, 19:03

    Kõike näeb vaid siis, kui on valge, aga valge on väga lühikest aega: kas on seepärast pime, et ongi ööaeg, või on sellepärast, et taevas on täis madalalt käivaid pilvi koos vihmaga. Suve rohelisel on minu jaoks rohkem värve kui hallil. Mulle on kunagi hall värv meeldinud. Või ma arvan, et pidi meeldima, kuna mul oli hall džemper ja veel mingeid halli värvi riideid, kuid kindlasti polnud halli värvi kandev mina minu lemmikvariant. Kollase pluusiga mina satub hoopis lõbusamatesse olukordadesse. Suvel on võimalik loendada meeletul hulgal taimi ja loomi, novembris on nad kadunud. Kui puud koore järgi ära ei tunne, on nad kõik ühtemoodi tumehallid ja tilkuvad. Talvel katab neid vähemalt lumi, mis teeb maailma valgemaks. Talvel katab lumi mulla/plärtsuva ja määriva pori, mille toonid minu jaoks vahelduvad hallist pruunini ja ka pruun pole mu lemmikvärv.

    Novembris on inimestega kohtumiseks palju vähem aega kui suvel, sest esiteks käivad kõik inimesed tööl ja on õhtuks surmväsinud. Teiseks tuleb pimedus nii kiiresti, et tundub, et käes on öö ja mida sa öösel ikka inimestega kohtud, teleka või raamatuga on hubasem ja ei pea vahepeal keerulist riietumisprotsessi sooritama. Inimestega on võimalik kokku saada ainult kinnistes ja soojendusega ruumides. Jäävad ära suva kohtumised kuskil väljakul, kus võib rahumeeles istuda ja vaadata kuidas inimesed ringi sebivad. Novembris püüavad kõik inimesed ruumidesse jõuda, mitte vihma käes tolkenda. Suvel võid sa inimestega kokku saada mingitel telkimisüritustel, kus on aega terve nädalavahetus ja saab ujuda ja metsa all möllata. Talvel on inimeste saamine mingisse ruumi hoopis keerulisem kui suvel soojärve kaldale. Talvel saab vähemalt suusatama minna. Novembris pole tänaval isegi värvilisi lehti, mille sees saab jalgadega lohistada.

    Mõelda võib ükskõik millisel kalendrikuul, kuid novembris kipuvad pähe süngemad mõtted, sest aasta hakkab läbi saama ja keegi ei küsi, et kas sa juba rannailma oled nautinud, sest suvi on liiga kaugel ja linnas pimedusenautimine kõlab kriminaalselt.

    Like

  3. Oudekki 8. november 2010, 20:25

    Huvitav, minu arvates on just vastupidi, novembris on inimesed palju altimad kokku saama, sest varem läheb pimedaks ja ei ole mingeid muid alternatiive, et “randa” ja maale või suusatama ja ma ei tea kuhu veel. Saab palju kergemini kedagi kohvikusse meelitada või siis veinipudeliga külla või kuhugi, saab rahus rääkida, ilma, et kellelgi hakkaks “ilmaraiskamise kell” tiksuma. Ei ole veel nii külm, et inimesed keelduksid täiesti välja tulemast ja riietumisprotseduur ei ole nii ebameeldiv, kui talvel. Ja minu arvates on ka kõige rohkem üritusi, näitusi, koosolekuid, festivale ja muid asju Eestis just novembrikandis: just seepärast, et siis toimub ainult see, mida sa ise teed, mitte midagi ei tule kuskilt kõrvalt, loodus ei anna abikätt, ise pead hakkama saama.

    Veel mulle meeldib see, et november on aeg, kus kõik on läbi ja miski pole veel alanud, selline aeg, kus “maailm loob ennast”, kus kõik on justkui võimalik, kus ei ole enam kahju, et suvi on läbi ja kus kevadet veel ei oota, kus eksisteerib ainult see, mida su fantaasia välja mõtleb…

    Aga hall, see on igat tooni, sest see peegeldab kõike muud. Kuldset päikest ja punakat taevast ja rohelisi kuuski, hall toob kontrastina välja kõik värvilaigud, mis muidu lihtsalt ära upuvad. Ja kui on pime, siis inimesed süütavad tulesid ja kuna lehestikku ei ole ees, siis need tuled on kaugele näha ja tekib tunne, et oled tsivilisatsiooniga üks.

    Vaat ainult selle peaks Eesti novembrisse ka sokutama, et panna kohvikutesse varjualused ja suured gaasilambid, kus siis istuda ja sooje jooke nautida ja värsket õhku ja tulepraginat nautida.

    Muidugi, kui lumi maha tuleb, siis see rikub kõik ära🙂

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: