Kolm korda kasutatud teksad

Ostsin endale kunagi teksapüksid. Täiesti tavalised püksid. Mulle nende lõige väga ei meeldinud ja nii ei õnnestunud neid päris räbalaks kanda, aga alumisse serva kulus teid mööda lohisedes mõni üksik auk ikka.

Eelmine suvi oli mäletatavasti kole kuum ja ma tahtsin teksariidest lühikesi pükse. Ükski keskkonnasõbralik inimene ei lähe selliseid poest ostma. Loomulikult võtsin käärid ja lõikasin pikkadel teksadel sääred maha. Mina ei pea sääreotste üleõmblemist oluliseks ja nii sain hetkega uute pükste omanikuks. Äralõigatud sääred panin kenasti kõrvale – kunagi ei tea millal noid võib vaja minna.

Ja nüüd läkski vaja. Ma pole seelikukandja, aga eelmisel aastal ostsin pika säärega talvesaapad ja juba siis mõtlesin, et vajan seelikut. Poes, teatavasti, müüakse seelikuid kontoritädidele ja suvel rannas lehvitamiseks ja veel hulka imelikke variante, mille tarbijasegmendiks ma ei kvalifitseeru.

Seelik püksisäärtest

Seelik püksisäärtest

Võtsin nurgas vedelenud vanade teksade sääred ja lõikasin nood tükkideks. Kõigepealt õigesse pikkusesse ja siis esimese tüki keskelt lõhki. No ja siis jäi vaid üle nood tükid kokku õmmelda, laius parajaks timmida, lukk leida ja servad ära keerata. Ülemise serva keerasin alla ja alumise peale. Kuna ma ei tea, et mul oleks ühtegi harrastusõmblejast blogilugejat, siis ma enamatesse detailidesse ei lasku.

Pilt on pisut kehvake, sest ma ei viitsinud tripodi ja fotokaga möllata, vaid üritasin arvuti kaameraga pilti kätte saada.  Tätspäädiga on see hull võimlemine!

No ja nii võibki kokku lugeda kolm korda kasutatud teksad: originaalid ja praegu kasutuses olevad lühikesed püksid ja seelik. Tehke järgi.

%d bloggers like this: