Rahvas saab riigilt nii palju kui tahab

Selle nädala Euroopa majanduse teema on Iirimaa riigieelarve auk. Meie inforuumis on see sama üllatuslik nagu eelmise aasta Islandi pankade häving. Mõlemad I-tähega algavad riigid on meil kajastatud kui majanduslikult edukad ja arenenud maad (Minu isiklik mulje).

Kui telekas räägiti Iirimaa maksujõuetusest, pidin 6. klassi lapsele seletama, mida see tähendab. Ma siis rääkisin, et enne Iirit oli samasugune jama Kreekas ja et Kreeka on selline riik, et nagu valitsus rahvale mingit ebameeldivat üllatust valmistama hakkab, lähevad inimesed tänavale ja protestivad nii kaua, kuni valitsus matab oma rumala plaani maha. Aga et Eestis nii ei ole. Meil inimesed ohkavad ja kiruvad vaikselt oma kodus ning valitsus teeb, mis teha tahab. Seepärast meie riigi eelarvega ongi kõik “korras” ja teised riigid ei pea meie abistamiseks mingeid miljardeid eraldama. Meie saame ise “hakkama”.  Täiesti lihtne ja loogiline seletus. Või kellelgi on mõni parem?

Kui tulla tagasi Iirimaa juurde, siis info Iirimaa majanduslikus edust jõudis minuni sel ajal, kui Iirimaa oli edukalt rakendanud erinevaid Euroopa Liidu abipakette. Nimelt oli Iiri 1973. aastal EL-i astudes tõeliselt vaene võrreldes teisega ja seepärast voolas sinna meeletul hulgal abi. Nii meeletul, et ta saavutas sarnase taseme vanade lääneriikidega. Kord üks iirlane rääkis, et tema iirlasena tunneb piinlikkust, et nüüd on nemad see riik, kuhu tullakse ida-euroopast musta tööd tegema. (Tegemist oli vasakpoolsega, kes ei poolda kapitalismi, kogu psühholoogia kirjeldamine vajaks pikemat arutelu).   Nojah, nii palju Iiri majanduslikust õitsengust.

Tuleme nüüd tagasi kallile kodumaa kamarale ja tuletame meelde, et 2 päeva tagasi lõpetati riigikogus meie järgmise aasta riigieelarve teine lugemine. Panin FB-sse palve, et kui keegi leiab ajakirjandusest artikli, mis räägib eelarve huvitavatest ja sisulistest muudatustest, andku link. Sellist linki ei tulnudki, sest ajakirjandus rääkis kuidas täheteadlane läks närvi ja muud kollast möla. Pealegi õnnestus liiklusseaduse muudatustega, ERSO 2010 aasta eelarve kasutamisega ja eriti leimi teemana – erakondade rahastamise küsimusega, täita meedia tõelise müraga nii, et kellelgi ei meenunudki kuidas kõige tähtsamast paberist pole keegi rääkinud.

Keegi postitas mu FB triidi juurde lingi riigieelarvele, kuid vabandage väga. Ma olen küll kodanik ja saan hakkama eelarve lugemisega, aga ma eelistaks, et mõni ajakirjanik läheks ja küsiks Ansipi ja teiste ministrite käest, et mida nad siis muutsid. Ministeeriumid valmistasid ju omi pabereid kuude kaupa ette ja neid ametnikke, kes eelarvest sisuliselt ja võrdlevalt teavad, on karjade kaupa. Kuid nad vaikivad. (Poliitikud muidugi ei vaiki kunagi, küll neil juba mulliajamiseks vahtu jätkub). Nii nagu vaikivad koolidirektorid, kui neilt küsida kuidas rahaga on, või ükskõik kes teab ja töökohta omab, millest ta ilma ei taha jääda. HIRM. Hirm oma pisikese mina pärast hoiab neil suud lukus, sest eestlane teab, et kui tema kahuri ette viskub, jääb ta sinna üksinda ja teised teevad näo, et nad ei tunne teda. Aga ma ei tea, miks ajakirjanikud oma tööd ei tee. Kas nad ei oska, või võtab Baruto ja Tantsutähtede väsinud jalakeste kirjeldamine kogu tööaja ära?

Nojah. Igatahes ei hakka ka mina ajakirjanike tööd tegema. Siin on eelarve teise lugemise link. sisu on ses samapalju kui Mangi järgmise aasta horoskoobis. Kolmas lugemine on jäänud ja siis saamegi eelarve, mille kohta pole kellelgi midagi öelda. Isegi opositsioonil mitte. Ehk me kõik saamegi täpselt nii palju kui me riigilt tahame. Eestlased oma isikliku nina kindlustunde ja iirlased ja kreeklased üldise sotsiaalse kindlustuse taseme jätkuvuse.

Kreeta saar

Kreeta saar

%d bloggers like this: