Teile, mu kallikesed!

Lugesin Arni postitust Koht päikese all ja mitu asja hakkas kaasa kõlama. Lugesin ka Wimbergi arvamuslugu, millele Arni viitas. (Väärt- ja rämpseestlased). Kuna kirjanikule makstakse tähemärkide järgi, siis ma neid kõiki üle lugeda ei jõudnud, lohises, kuid mõtteid tekkis siiski juurde.

Kolmas jutt tänasest päevast ja samasse teemasse. Endine grupiõde kurtis FB-s, et reede-laupäeval satuvad poodidesse imelikud vanamehed ja mul ka sama lugu. Käisin täna Kristiine keskuses. Seisin Yskis kassajärjekorras ja minu ees seisis seljakotiga rahutu mees. Niheles ja lükkas mind oma kotiga. Pööras hooga ringi ja vaatas mulle otsa. Mina olin marurahulik ja vaatasin talle otse silma. Ma ei tea, mida ta esialgselt plaanis öelda, aga ta teatas vihase häälega: “Mis neil inimestel viga on? Miks nad täna nii palju patju ja voodipesu ostavad?” Kuna ma ei teadnud, mida need inimesed voodipesuga tegema hakkavad (lähevad linna kohale väikest öötonti mängima?), siis säilitasin oma mittemidagiütleva näo ja ei öelnud midagi. Onu aga niheles edasi ja järg jõudis järgmise maksjani. Onu teatas äärmiselt ärritunult: “Näe jälle voodipesu. Mida nad sellest voodipesust täna kokku ostavad?” Ma jõudsin otsusele, et onul on ilmselt närvid ikka täitsa läbi. Kuna ma ei tea, mida sellisel juhul tegema peaks, siis säilitasin vaikiva maski. Äkitse hüüdis kassapidaja, et kas keegi tahab sularahas maksta. Onu hõikas kergendatult “Mina”, jooksis kahest inimesest mööda ja maksis oma 7 krooni kingapuhastuskomplekti eest.  Järjekord jätkas tavajärjekorras sularahas arvete maksmist.

Inimesed on hullud

Ma arvan, et paljud inimesed ongi tegelikult hullud. Hulluse all mõtlen sellist käitumist, kus inimesed ei taju ümbrust päris adekvaatselt ja mõnikord hakkavad ka oma tunnetest lähtuvalt imelikult käituma. Minu ees seisev onu esindas ilmselt tüüpilist eestimaalast, kes võtab igaks juhuks seisukoha, et teda ümbritsevad tundmatud inimesed on imelikud, rumalad, harimatud, vargad, tapjainstinktiga, ebaviisakad, raiskajad/koonerid, ebatolerantsed, haisvad, valesti riides jne. Igaüks võib valida oma maitse järgi sobivaima halvustava iseloomustuse, mida ta aeg-ajalt mõne kaasmaalase kohta mõtleb, ilma, et ta seda tõestada suudaks. Kuid korralik inimene ei lähe seda neile võõrastele ütlema, vaid elab end välja sõpradega ja/või sugulastega. Mõni julgem vormistab ka arvamusartikli. (Muidugi kui soomlane Lotila samal teemal arvamuse robustselt letti laob, mõjub ta paljudele (salapatustele) samamoodi kui too onu kassajärjekorras).

Või siis robotid?

Kunagi sõitsin bussis ühe tuttava noormehega, kes paistis silma eriti üleoleva käitumisega. Tema ütles:
“Vaata, bussis on palju inimesi, kuid nad kõik on tegelikult robotid. Heal juhul on siin bussis kaks inimest.”
“Mis mõttes nad siis robotid on?”
“Nad teevad päevast päeva sama rutiini ja ei kasuta oma pead, et midagi teistmoodi teha. Nad ei mõtle, nad on robotid.”
Mul polnud rohkem midagi öelda ja juu ses jutus oli mingi tõde, sest mul on see bussisõit ja jutt 20 aastat meeles olnud ja vahest meeldib mul bussis ajaviiteks roboteid otsida.

Arni toob oma jutus välja igasuguseid erinevaid kriteeriumeid, mille järgi inimesed teisi jaotama kipuvad: vanemate elukutse, sinu amet, sinu haridus ja laiemalt – jõmm versus isiksus. Mina ei oska öelda, mis neist liigitustest võiks kehtida, ilmselt 100% mitte ükski. Kuid miks peaks üldse otsima teistes halba?

Hakkame kõikides head otsima?

Miks ei võiks inimesi headeks ja halbadeks (või siis rämpsuks ja väärtinimesteks) jaotada selle järgi kuidas nad teisi inimesi hindavad? Et rämpsinimesed on need inimesed, kes arvavad, et naaber on vastik, vastasmaja tüübid on vargad jne. Ning väärtuslikud on need inimesed, kes teiste juures väärtuslikku otsivad ja leiavad? Haridus ju siin ei loe. Muidugi on hea kui tead, et statistika järgi on vargaid ja tapjaid elanikonnast mingi imeväike protsent ja et haridus võib mitmel juhul tähendada peamiselt osavat sotsiaalset suhtlusoskust. Tegelikult on ju kõikides inimestes mingi hea külg olemas. Nendes inimestes, kellega ei sobi, on need küljed lihtsalt kaugemale peidetud või kergemini igavaks muutuvad, kuid olemas. Ja kui kõik teistest head otsiks, poleks vaja enam kedagi rämpsuks pidada.

Inimestes hea nägemine võib mitmes osas positiivseks osutuda. Noh näiteks ei peaks siis poliitikuid nende isikuomaduste järgi pidevalt kirjeldama, vaid võiks süveneda nende konkreetsesse tegevusse.

Ei, ma ei taha siin hakata kristlikku allaheitlikust propageerima, et kui keegi sind näkku lööb, pööra teine põsk ja oota järgmist laksu. Lööjale tuleb ikka vastu hakata, kuid ennem tasub järgi mõelda, et kas ta ikka lõi (sõnadega) või mitte, ta on ju tegelt hea inimene. Või äkki lõi seepärast, et ootab, et saab vastulöögi, kuna talle meeldib kakelda ja ta naudib laksutamist? Kunagi ei tea millise kivi taha end masohist peidab ja vaadates blogosfääri, paistab neid mitme nurga tagant. Kuid enne löömist ikka tasub uurida, kas teine laksu tahab. Niisama huupi tulistamine on hullumeelne.

Palju toredaid inimesi Rataskaevu tänaval

Palju toredaid inimesi Rataskaevu tänaval

Igavesti, teie Patune🙂

14 thoughts on “Teile, mu kallikesed!

  1. tqnis 5. detsember 2010, 02:28

    Bingo!

    Tõsiselt, see jutt läks täkkesse. Ma rohkem ei ütle, sest muidu ütlen äkki midagi pahasti, aga õigesti kirjutad.

    Like

  2. Riina 5. detsember 2010, 18:15

    Kui mul oleks blogi, siis ma ütleksin ka nii🙂
    Iga inimene on eriline.

    Like

  3. Oudekki 5. detsember 2010, 22:33

    Mulle sellised vanamehed meeldivad🙂 Mina olen seda käitumist tõlgendanud alati nii, et nad tahavad lihtsalt suhelda ning kui mul vähegi tuju on (tavaliselt on), siis ma võtan selle suhtlusvariandi vastu… Eriti siis, kui midagi vaimukat pähe tuleb (“lähevad linna peale öötonti mängima”) või siis kui mind ennast ka see küsimus huvitanud on. Kusjuures, võib-olla onu tahtis teada, et äkki on mingi allahindlus või midagi muud seesugust (nõukaaegne koolitus, et kui kõik ostavad, siis on mingi defka, peab kohe ka hankima). Aga kui inimene ei saa piisavalt suhelda, siis muidugi võib ta minna hulluks või närvid läbi.

    No ja kui ma oleks ise olnud voodipesu ostja, siis ma oleks talle rääkinud, miks ma seda teen. Tegelikult on mul kurb, et keegi niiväga tahtis midagi teada ning mitteüks inimene ei soovinud teda valgustada. Ühesõnaga, ma arvan, et onu oli lihtsalt uudishimulik, ta ei tegelenud niipalju teiste inimestega vaid voodilinadega.

    Aga jah, ma ka arvan, et kellegi rämpsuks kuulutamisega tuleb olla ettevaatlik ning viisakuse puudumine ei tee tegelikult kedagi rämpsuks, suhtlusoskuse puudumine ka mitte (no kui keegi sinuga ei räägi, kuidas sa siis õpid teistelt midagi viisakalt ja sõbralikult küsima, kui harjud, et sulle vastatakse ainult siis kui ründad või oled kuri, ja mõnikord ka siis mitte).

    Kuid teisest küljest, iga inimene võib ju eriline olla, aga mafioososid ma nimetan rämpsuks ilma igasuguste südametunnistusepiinadeta. Kuigi, ma usun, et ka nende hulgas on inimesi, kes on võimelised muutuma, tegema teisi valikuid, ühel hetkel (ja sellepärast ma ei poolda ka surmanuhtlust)

    Like

  4. Ambrosius 5. detsember 2010, 23:18

    no kui keegi sinuga ei räägi, kuidas sa siis õpid teistelt midagi viisakalt ja sõbralikult küsima, kui harjud, et sulle vastatakse ainult siis kui ründad või oled kuri, ja mõnikord ka siis mitte

    Kui seda mõtet laiendada, siis võiks öelda, et Eesti meedia pealiskaudsus ja uudiste valik võibki olla sünnitanud jõmluseks kutsutava fenomeni.
    Ehkki ma ei usu, et jõmlus on kuidagi Eestile ainuomane nähtus (kui sellist liigitust üldse teha saab), aga inimese käitumise kujunemisel on inforuumil, milles inimene elab, kindlasti oluline roll.

    Like

  5. Manjana 6. detsember 2010, 01:20

    voodipesu ostmine-müümine on pikk toiming – need asjad tuleb ära pakkida ja kuna need on suured, siis võtab see aega. onul oli kiire. sel nädalavahetusel algas jõuluostude tegemise aeg. igal pool olid pikad järjekorrad. telekas oli reklaam, et jyskis on voodipesu odavam ja voodipesu on parim jõulukink. seda sain ma alles hiljem teada. onu küsimuse (miks nad seda pesu ostavad) tõlge emakeelde oleks “miks nad nii palju ostavad ja miks see nii kaua aega võtab”. sellesse FB triidi tekkis veel sama olukorra kirjeldus teise inimese poolt. Too olukord lõppes sellega, et kirjutaja läks riidu küsijaga, müüja läks riidu küsijaga ja ka turvamees läks riidu küsijaga. mul polnud plaanis ülepoelist skandaali tekitada ja õnneks laheneski olukord ladusalt. mõnikord on kasulik vait olla. maffioosodega ma lisaks vaikusele veel soovi, et ma nendega kehvas olukorras üldse ei kohtuks. näiteks jyski järjekorras🙂

    Like

    • Oudekki 6. detsember 2010, 13:51

      Mind küll on Eestis korduvalt ette lastud, just nendes poodides, kus spetsiaalkassat ei ole, siis kui ma seisan oma ühe jäätisega. Ja ma ise lasen ka kui ma olen kärutäie asjadega ning inimesed suhtuvad sellesse täiesti mõistlikult, mitte üllatunult, see tundub igati tavapärane käitumine.

      Aga see “kõik teavad isegi, et…” on ka üks eeldus, mis ma arvan, et võib seesugust probleemi tekitada, millest sa siin postituses kirjutad. “Kõik teavad isegi, et midagi on kuidagi ja kui sa küsid, siis järelikult on sul midagi kurja mõttes, tahad ärritada vms” võib ka olla üks sellest, miks inimesed püüavad näida robotina (muidu äkki mõjun ohtlikuna… Rämpsinimese tiitel võib ka olla see, et “talle ei ole lapsepõlves viisakust õpetatud järelikult on rämps”, selmet et siis tollel hetkel eeskuju näidata. Kui kodu ja kool ei hari, no siis on tänava asi harida🙂

      Mina tegelikult ei saa aru, miks ei võiks inimesele seletada neid asju, mida kõik teavad. Siis kui kõik teavad, peaks ju olema lihtne seletada, võtab paar hetke, ise tunned ennast targemana ja teine saab ka vastuse. Ma arvan, et väga suurel hulgal juhtumitest inimesed küsivad sellepärast, et nad tahavad teada, mitte sellepärast, et neil on närvid läbi.

      Rääkimata sellest, et ma arvan, et on mõistlik aidata inimest, kellel on närvid läbi, kui endal ei ole. Talle andes seda aega, mida mul on üle või seda infot, mida mul on kerge pakkuda. Siis kui ta küsib.

      Muide, mina ka ei tuleks selle peale, et juba on jõuluostmiste aeg (nädala pärast ootaks seda) ja et inimesed võivad osta voodipesu jõulukingituseks. Kui ma oleks seal järjekorras olnud, siis ma arvatavasti oleks esitanud sama küsimuse, aga ehk teisel viisil (müüjale, kõrvalolevale inimesele jne, otsides lõõpivat tooni). Ma teen seda tegelikult kogu aeg ja ma olen saanud palju huvitavaid teadmisi juurde.

      Aga kui müüja küsib, kas keegi tahab sulas maksta, siis on ju mõistlik, et need, kes tõesti tahavad, seda ka teevad. Kui ülejäänud paari asjaga inimesed ei tahtnud või neil ei olnud nii kiire kui tollel onul, siis on ju täiesti okei, et ta seda tegi. See on ka asi, mida ma oleks võinud ise teha: olenevalt sellest, kui kiire mul on, ma kas heidaks pilgu teistele, kas kellelgi on veel kiirem või verbaliseeriks seda. Aga need on kõik tehnilised, mitte sisulised erinevused🙂 Inimesel ei pruugi olla närvid läbi kui tal kiire on.

      No ja ma ka üritan selles onus head näha, nagu sa soovitasid😛

      See FB situatsioon oli teine, seal ei küsitud infot vaid pahandati lapsega. Ilmaasjata. Selle suhtes tulebki karmim olla – kuigi ka siin on mõjusam karm iroonia, aga alati ei pruugi see ju pähe tulla.

      Like

  6. Oudekki 6. detsember 2010, 11:32

    Oot, kui vennale üteldi, et “me sellepärast ostame, et odav on ja hea jõulukink ja aega võtab selle pärast, et need on suured”, siis ta hakkas karjuma? Vaeseke…

    Aga ma seda ikka olen Eestis ka kohanud, toidupoes küll, et kui kõigis sabades on inimesed kärutäite asjadega ja sina tuled ja hoiad kolme eset peos, siis inimesed automaatselt lasevad su ette – ilma müüja aktiviteedita. Kas Jyskis see ei toimi? Sest ega ju ilus ei ole lasta ühel inimesel oodata, kui teised mingeid hiiglaslikke asju ostavad (noh, õnneks pood sai ka aru, kui muidu ei saa, siis va kapitalism ikka aitab)…

    Like

    • Manjana 6. detsember 2010, 12:42

      ei, jyski onule ei vastanud keegi midagi. kõik lihtsalt teavad isegi, et on jõuluostude tegemise aeg. kuigi need padjad on jyskis mu arust kogu aeg suht sama hinnaga olnud, kuid inimesed usuvad reklaame. eesti toidupoodides on tavaliselt 1 kassa, kuhu saab minna alla 5 asjaga maksma. niisama lambist ei lase sind keegi järjekorras ette, kui sa just ei küsi ette.

      ma ei arva, et onu tegi õigesti, et ta müüja ütlemise peale teistest inimestest, kel samuti oli paar asja, ette trügis. tööstuskaupasid ei ostetagi väga mitu eset korraga ja see voodipesu pikem ostmisaeg on samuti murdväike ja tundub pikk vaid inimesele, kel närvid läbi. kuid kuna onu olid närvid ikka täitsa läbi, siis oli hea, et ta sai oma probleemile lahenduse trügimise läbi, mille peale keegi ei protestinud.

      Like

  7. Mirri 6. detsember 2010, 19:19

    “Seisin Yskis kassajärjekorras ja minu ees seisis seljakotiga rahutu mees. Niheles ja lükkas mind oma kotiga. Pööras hooga ringi ja vaatas mulle otsa. Mina olin marurahulik ja vaatasin talle otse silma. Ma ei tea, mida ta esialgselt plaanis öelda, aga ta teatas vihase häälega: “Mis neil inimestel viga on? Miks nad täna nii palju patju ja voodipesu ostavad?” Kuna ma ei teadnud, mida need inimesed voodipesuga tegema hakkavad (lähevad linna kohale väikest öötonti mängima?), siis säilitasin oma mittemidagiütleva näo ja ei öelnud midagi.”
    Kui ma olin selle jupi tekstist läbi lugenud hakkas mu sellest onust kohutavalt kahju. Ilmselt kärsitu vanem inimene, küsib abitu küsimuse ja üks kaasinimene vaatab talle OTSE SILMA ja EI ÜTLE MIDAGI! Ta sai teada, et see noor inimene peab teda rämpsuks, kelle küsimusele ei vastata, et ta on see, kellest sõidetakse üle või vaadatakse läbi! Olgu nende onu närvidega kuidas on, aga ka mina tunneksin ennast pärast seda kehvasti. Ja seesama olukord võiski ta närvid hetkel krussi tõmmata. Ilmselt oli tal kiire aga ju ta polnud väga kodus igasugustes suurtes poodides ostlemisel ja ta ei taibanud järjekorda paluda, et teda selle pisiostuga ette lastaks. Ja veel, _ükski puue ei tohiks olla mõnituse objektiks_. Inimlik oleks inimesega, kelle närvid on läbi, eriti tähelepanelik ja viisakas olla. See hoiaks meie elukeskkonna palju ilusama!

    Like

  8. Manjana 9. detsember 2010, 01:22

    Muidugi on võimalik ETTE KUJUTADA kuidas taevasiniste silmade ja lahke pilguga halli HABEMEGA mees tuli maalt linna lastelastele MOOSI tooma ja põikas kogemata poodi. sattus seal meeletule järjekorrale, mis teda ehmatas, nägi seal suure padjakuhjaga kurja näoga mind, kes teda ülbelt põrnitses ja sai sellest infarkti. samahästi võib ette kujutada kuidas habetunud mees tuli just vangist, läks poodi kingaviksi ostma, et kaifi saada, tundis aga hirmsasti puudust kaklemisest ja üritas norida tüli minuga, kes ma just parasjagu sattusin samasse poodi lapsele mängukruusi ostma. mina polnud kah ammu kakelda saanud, jäin kohe nõusse ja nii me lõbusalt üksteist klohmisimegi.

    Kõike võib ette kujutada, aga KUHU FANTAASIAGA jõuab? Pakun, et fantaasia võiks pigem romaani kirjutamiseks kulutada. blogi pole romaan ning kõikide esinevate karakterite lõpuni lahkamine pole eesmärk omaette. Aa ilmselt oleks siiski parem minna talvisesse tallinna öötonti mägima …

    Like

  9. Mirri 9. detsember 2010, 11:33

    Asi pole fantaasias. Pole ju üldse oluline, kes see mees oli. Olukord on lihtne. Üks inimene on unustanud elementaarse asja, et järjekorras tuleb hoida pikivahet ja taga seisja on alati süüdi, kui eesolija teda riivab. Täpselt samamoodi nagu see on reguleeritud ka autosõidul. See, et eesolija ei kurjustanud selga trügiva tagaolijaga, näitas tema soovi mitte tülitseda ja sellest ka tema ilmselt otsitud küsimus pesuostu kohta. Aga teist inimest närvihaigeks tituleerida on alati inetu! Ja see on fakt, mille tõttu mulle see kirjutis väga vastumeelt oli!

    Like

  10. Manjana 9. detsember 2010, 13:29

    kui mina veel väike olin, siis öeldi, et näiteks ühistranspordis võetakse seljakott seljast ära. sama kehtib ka muudes kitsastes kohtades. kui keegi seisab järjekorras kott seljas ja pidevalt keerutab, siis juhtub ikka, et ta järgmist kotiga riivab.

    ma oleks ju võinud kirjutamata jätta, et onu oli närviline; soolise võrdõiguslikkuse koha pealt oleks võinud kirjutamata jätta, et oli mees; vanuselise võrdõiguslikkuse koha pealt oleks võinud ütlemata jätta, et ta oli minust pisut vanem. tegelikult poleks üldse pruukinud midagi kirjutada, sest inimesed saavad alati teistmoodi aru kui kirjutada. kuid see kõik ei muuda fakti, et eestis on keskealised inimesed tihtipeale korrast ära närvidega ja närvide ravimist peetakse häbiväärseks; mehed käivad harva poes ja eelistavad, et naine seda nende eest teeb; inimesed satuvad põhjusetult konfliti inimestega, keda nad ei tunne, kuna sõna sünnitab sõna ja sealt ei kasva välja mitte vestlus vaid kaklus.

    ega enda emotsioonide lahkamine ei pruugi ka väga lihtne olla – s.t. lihtsaim lahendus ei pruugi õigeim olla. mina kirjutasin selle postituse teadmisega, et mina mõtlen inimestest tihtipeale halvasti ja kui ma nii teen, järelikult olen tihtipeale rämps (aga ma ei kirjutanud seda otse sõnasõnalt siia ülesse). postitusest võib välja lugeda, et teistest ei tohigi halvasti mõelda ja nii võib “patusele” lugejale sisemas tunduda, et ma olen ka teda rämpsuks nimetanud. aa keegi ei taha ju ISE rämps olla. lihtsam on ju sõnumitoojat rünnata …

    Like

  11. Mirri 9. detsember 2010, 14:01

    Järjekorras seljakott ära??? Kuhu see siis panna tuleks? Ega ta käes väiksemaks lähe! Pole küll kunagi kuulnud, et järjekorras (mis ju liigub) peaks seljakoti seljast võtma. Igal juhul oleks see teiste suhtes ülinõudlikule inimesele kindlasti pinnuks silmas olnud. Seljas olev seljakott on ju tagant tulijale näha. Antud juhul võiks lihtsalt teadmiseks võtta, et vahel tekitame me ise teisele ebamugava olukorra.
    Ja teise häbiposti naelutamisel tasuks meenutada seda lugu palgist ja pinnust. Sellel teemal on minu poolt kõik üteldud. Ilusat päeva kõigile!

    Like

  12. Otutotu 21. detsember 2010, 16:11

    Kaunis tekst🙂

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: