Talvises Varssavis

Varssavi Kultuuri- ja teaduspalee hotelli 25. korruse aknast

Varssavi Kultuuri- ja teaduspalee hotelli 25. korruse aknast

Käisin sel nädalal Varssavis. Mõned aastad tagasi olin samuti Poola pealinnas, kuid tol korral oli mu hotell teisel pool vanalinna ja ma tutvusin peamiselt vanalinnaga. Sel korral asus hotell kesk ärikeskusi ja poode. Esimene pilt ongi tehtud mu toa aknast ja sellest võis näha Varssavi sümbolit – Kultuuri- ja teaduspaleed. 1952. aastal kinkis selle Poolale Stalin ja maja kandis Stalini nime. Tegemist on siiani Poola kõige kõrgema hoonega ja seda pidavat näha olema 30 kilomeetri kauguselt. Kesklinnas võib nägemine mõnikord raskendatud olla, kuna seal ümbruses on mitmeid kõrghooneid. Loomulikult ei soovi kõik poolakad, et nende pealinna tunnusmärk oleks stalinistlik hoone.

Kodunt ära minnes sain kaasa küsimuse: miks on Varssavit läbiva jõe nime keskel imelik L-täht “Wisła”. Selgus, et kuigi poola keeles on hulk susisevaid häälikuid, siis v-tähe jaoks neil enam ruumi ei jagunudki. Ehk jõe nime hääldatakse “Visva”. Kontrollisin kahe inimese käest üle, aga jäi kontrollimata, kas seda tähte alati V-ks hääldatakse. Rääkides susisevatest häälikutest, mainisin, et mu arvates on vene keeles kõige vahvam täht “щ”. Poolakas arvas kõigepealt, et tegemist on kahe tähega, kuid lõpuks teada saades, oli samuti imestunud, ehk siis poola keeles nii lõbusat щенок-i tähte pole. Poolakate suhtumine vene keelde on kehvake ja nad eriti ei oska vene keelt, tšehhi keel pidavat neile jupi arusaadavam olema.

Koperniku skulptuur Varssavis

Koperniku skulptuur Varssavis

Kui keegi soovib poolakatele endast head muljet jätta, tasub teada, kes on kõige kuulsam poolakas. Tema skulptuuri näeb kõrvaolevalt pildilt.

Poolas juuakse ja tehakse mitmeid talveaja soojasid jooke. Loomulikult juuakse paljudes riikides hõõgveini, kuid Poolas on veel vähemalt kaks nende enda nõrgalt alkohoolset külmapeletajat. Põnevaim on vast kuum õlu, mida mul proovida ei õnnestunud. Seda tehakse vaarikasiirupi, õlle ja maitseainetega. Ostsin poest koju kaasa pudeli tumedat vaarikaõlut, too oli päris maitsev – normaalne naistekas, tumeda õlle maitset polnud üldse tunda.

Teine külma aja jook baseerub meel. Meele kääritatakse mingid kraadid sisse, lisatakse pisut maitseaineid ja soojendatakase. Seda ma proovisin. Täitsa mõnus oli ja alkohol mulle küll kohale ei jõudnud. Huvitav, et eestlastel mingeid päris omi külma äraajamise jooke pole. Hõõgvein on siiski viimaste aegade leiutis ja imporditud põhjamaadest. 

Plastikust palm kesklinnas

Plastikust palm kesklinnas

Eelmisest korrast jäi mulle silma, et Varssavi peatänava ääres “kasvab” palm. Sel korral sain sellest ka pildi. Iseenesest lõbus ju. Eestlased armastavad mõnikord unistada suvepuhkusest palmi all. Poleks paha mõni palm meile kuskile parki püstitada🙂  

Uudishimu mõttes õnnestus mul ühes koolimajas käia. Mitte üksi, mu vastuvõtja võttis mind oma poja lastevanemate üritusele natukeseks kaasa. Muideks – neil pidavat olema lastevanemate koosolekud iga kuu (?!) Poolas tehti mõni aeg tagasi koolireform, kus kõik kolm koolide vanuseastet paigutati eraldi hoonetesse. Mina käisin algkoolis. Koolimaja oli kena ja remonditud. Lapsed toimetasid parasjagu jõululaata, millega koolile lisaraha koguda, ehk samad jamad rahaga, mis meilgi. Varssavis pidi palju erakoole olema, eriti uutes elamurajoonides. Lasteaedadega pidi aga veel hullem olema, need on pea kõik eralasteaiad ja seega väga kallid. Ka riigi koolides tasuta töövihikuid ja -lastele süüa ei anta. Ehk meil on paremini🙂

Koolimajas kohtusin oma vastuvõtja isaga. Ta suudles viisakalt mu kätt, mille peale tuttav küsis, et kas ma tean sellest kombest. Muidugi ma teadsin, kuigi ma olin unustanud, sest varem pole nii kunagi juhtunud. Üldse on poolakad naiste suhtes väga tähelepanelikud. Kõikide uste juures anti viisakalt märku, et ma kenasti esimesena väljuksin. Liftis näiteks. Mina isiklikult uksest ees laskmise kommet oluliseks ei pea. Mulle piisab täiesti, kui järgitaks kahte reeglit: väljujatel on alati eesõigus ja uksest läbiminek toimub ratsionaalses järjekorras.

Huvitav oli vaadata inimeste jalanõusid lennujaamas – kõigil, peale minu, olid jalanõud täiesti puhtad. Kuna ma sain terve äramineku päeva endale, siis tegin linnas mitu pikemat ringi ja tänu lumesogale said mu saapad uue põneva valgekirju mustri. Jutustades lennukis mu kõrvale istunud norrakaga selgus, et tema Varssavit ei näinudki, sest töö võttis kogu aja. Ilmselt läks nii suuremal osal reisijatest ja minu saapad andsid tunnistust vabamast graafikust. Õnnelik mina!

2 thoughts on “Talvises Varssavis

  1. Andres 9. detsember 2010, 15:26

    ł päris kindlasti alati v ei ole. Wikipedia väitel peetakse selle kasutamist l-ina enamikes regioonides nüüd ebaloomulikuks, aga minu meelest tehakse seda siiski küllalt sageli, olenevalt sõnast, kuigi mingit reeglipärasust ei ole suutnud tuvastada.

    Like

  2. nodsu 11. detsember 2010, 07:24

    Mulle on mulje jäänud, et oleneb murdest.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: