Orson Scott Card. Enderi mäng

Orson Scott Card. Enderi mäng

Orson Scott Card. Enderi mäng

Kuna Asimov jättis rahuldamata mu vajaduse huvitavate inimeste järele, soovitas mees mulle lugemiseks üht ulmekat, mille ma paari ööga alla neelasin. Nii hea raamat!

Raamatu peategelane on raamatu alguses 6-aastane poiss, kuid eriliselt tark poiss. (Raamatu põhitegevuse lõpus on ta paar aastat vanem). Tegevus toimub tulevikumaailmas, kus Maa ühiseks vaenlaseks on putukakujulised tulnukad, kellega nad on juba 2 sõda pidanud. Ründajateks olid putukad, nüüd valmistutakse kolmandaks sõjaks ja tulnukate võitmiseks koolitatakse lapsi. Tegelikult võikski see lasteraamat olla, kuna kõik peategelased on lapsed ja täiskasvanud on sisuliselt nende vaenlased, kuna nad võtavad lastelt lapsepõlve ja on neist rumalamad. Kuid lasteraamat see siiski pole, sest lapsi vaevalt huvitab raamat, kus väga palju tegevust ja seiklusi pole, vaid peategelane maadleb oma isikuprobleemide, õudusunenägude ja talle antud ülesannete lahendusvariantidega.

Inimesed, kes kunagi pole arvutimänge mänginud, ei saa raamatust ilmselt erilist elamust, sest kõvasti üle poole tegevusest on arvutimängud, mis on väejuhikoolituse oluline osa, kuid siiski mitte ainus. Võitlus võimu pärast on sama oluline, kuna väejuht peab peab olema juht. Peategelasele kontrastiks pakutakse mitmeid teisi lapsi, kes omavad samuti mingit tüüpi võimu või soovivad võimu saada. Kuna mulle päriselus pakub naudingut vaadata kuidas inimesed (ja eriti meessugu) omavahel võimumänge mängivad ja hierarhiaid või eee … horisontaalse võimujaotusega ülesehitatud gruppe,  moodustavad, siis pakkus see osa raamatus mulle samuti naudingu. Raamat, muide, algas sarnaselt meie filmiga “Klass” – poisid proovivad vägivallaga paigaldada koolis võimupiire.

Tegelikult oli põnev ka raamatu see osa, kus poisid-tüdrukud õpivad gravitatsioonivabas ruumis omavahel võitlemist. Põhjusel, et mõttemäng: “mis siis kui sein on tegelt lagi”, meeldib mulle aeg-ajalt. Tegelikult on huvitav paljusid asju mõelda “kastist välja”, teiste inimeste seisukohast, hullumeelsest seisukohast. Nii jagub ühest mõttest kauaks ajaks :D  …. Ja selles võitluses oli ka huvitavaid mõttekäike rühma- ja juhistrateegiatest,

Ainuke pisike tõrvatilk on raamatu viimased 4,5 lehekülge, mis paneb ikka täielikku segast. Umbes nagu keegi teine oleks selle jupi sinna kirjutanud, et saaks järgesid vorpida. Tegelt ongi raamatul palju ingliskeelseid järgesid. Kuna minu jaoks oli see raamat täiuslik ja lõpetatud, siis mind järjed eriti ei huvita.

Ulmekirjanduse baasi arvustajad leiavad raamatus militarismi ülistamist. Ma küll ei leidnud. Vaene poiss põdes terve raamatu kuidas ta paar tuttavat kogemata läbi peksis ja hiljem selgus, et ka maha tappis. Ma küll kartsin, et raamatu lõpus läheb ta hulluks, aga ei läinud (äkki ikka oleks võinud minna?).

Tagged:

8 thoughts on “Orson Scott Card. Enderi mäng

  1. Speaker for the Dead 24. detsember 2010, 05:41

    Ainuke pisike tõrvatilk on raamatu viimased 4,5 lehekülge, mis paneb ikka täielikku segast. Umbes nagu keegi teine oleks selle jupi sinna kirjutanud, et saaks järgesid vorpida. Tegelt ongi raamatul palju ingliskeelseid järgesid. Kuna minu jaoks oli see raamat täiuslik ja lõpetatud, siis mind järjed eriti ei huvita.

    Tegelikult tasub lugeda küll, “Speaker for the Dead/Surnute eest kõneleja” on minu arvates nii mõneski mõttes paremgi raamat kui esimene ja antud “segase panemine” on seal väga ilusti edasi arendatud. Kui korraks nalja pärast stereotüüpidesse laskuda, siis peaks teine raamat eelkõige naisterahvale paremini sobimagi🙂

    Like

  2. Oudekki 26. detsember 2010, 19:56

    Mulle see raamat ka meeldis – ja alguses käisid viimased leheküljed ka närvidele, aga siis ma leppisin nendega, kui ma suutsin ka need sellesse militarismikriitika raamidesse panna. Ma lugesin seda teost küll ammu, aga mul on meeles, et see, et Ender põdes, tegi ta kuidagi veel eriti julmaks ning need viimased 4,5 lehekülge kuidagi rõhutasid seda julmust. Tagantjärele mõeldes on selle loo vist üks hämmastavamaid omadusi see, et absoluutselt negatiivse peategelasega lugu saab nii köitev olla.

    Kui nüüd juurde mõelda see, mida Hargla ütles, et tegemist on ühe Kuulutaja arenemislooga, siis saab see muidugi erilise pöörde, näitab detailselt kuidas religioossed juhid tulevad ebainimlikest keskkondadest, on lapsepõlves ühte kitsasse kanalisse surutud küllalt ignorantsed tegelased.

    Like

  3. Manjana 26. detsember 2010, 21:42

    minu jaoks ei tundunud ender negatiivse kangelasena. peamiselt seepärast, et ta ei olnud otseselt ei positiivne ega negatiivne, vaid nagu tavaline inimene – mitmekülgne. ega ta eriti ise ei saanud otsustada, mida ta teeb – talle anti ülesanded ja ta täitis need. see, et ta alati võitis ehk kõik ülesanded perfektselt täitis, oli pisut kummaline, aga kuna ta oligi välja valitud kui kõige targem laps, siis las olla. ma ei saa nimetada inimest, kel endal oli võimalik valikuid teha vaid etteantud piirides, negatiivseks. sel juhul on negatiivsed need inimesed, kes talle ülesandeid ja piire seadsid. ja nood olidki negatiivsed kangelased. ega kirjanik ei näinudki vaeva, et täiskasvanuid positiivsetena kujutada. täiskasvanud panid enderi hävitama planeeti hirmus, et muidu tulnukad hävitavad inimesed. lapsi vaid kasutati ära. täiskasvanud arvavadki, et neil on õigus öelda mida lapsed võivad ja peavad tegema. tavaelus ka.

    Like

    • Oudekki 26. detsember 2010, 22:14

      Etteantud piirides küll, aga kõik inimesed alati teevad valikuid etteantud piirides, kõike, mida kogu inimkond oma eksistentsi vältel on suutnud ja suudab ette kujutada ei saa inimene kunagi valida.

      Enderi võimalik mitmekülgsus killiti aga minu arvates väga selgelt ära – arvatavasti akadeemias, kuigi valiku selleks tegi ta tolles esimeses koolijuhtumis (ja hämmastaval kombel jäi ta täpselt samasuguseks nagu kuueaastasena kuni selle raamatu lõpuni, brr). Ja minu arvates ei olnud ta välja valitud kui kõige targem vaid kui kõige sobivam killima tulnukaid ilma küsimusi küsimata ning teda treeniti küsimusi võimalikult vähe küsima ning asetati ta olukordadesse, mis soodustaksid teatud laadi tegevusi. Kuid ka siin ma ei ütleks ka otseselt, et tal ei olnud valikuid. Näiteks antud ülesannet täita või mitte täita, juba seda saab valida. Jaa, selle raamatu üks positiivne külg kerkib siit veel üles, see, miks ei tohi lapsi õhutada liigselt sõnakuulelikeks (aga täpsemate näidete jaoks pean ma minema ja raamatu uuesti üles otsima, see oli kuidagi selline lugu, mille ma läbi lugesin, leidsin, et hea oli ja siis kordagi ei ole tahtnud enam uuesti lugeda).

      Tjah ja kui Ender ise aru sai, mis temaga tehtud oli, siis ta muidugi sai šoki ja hakkas kuulutajaks (kahju, ka seal oleks võinud teisi valikuid teha).

      Like

  4. Manjana 26. detsember 2010, 23:23

    aga ta ju ei killinud teadlikult mitte kedagi. mitte kunagi. tulnukate planeedi hävitas ta teadmata, et ta seda teeb. talle ei öeldud midagi, ta vaid mängis. umbes nagu arvutimängu.

    6-11 aastased lapsed, kes on sõjakoolis, näevad õpetajate korralduste täitmata jätmiseks ilmselt veel vähem võimalusi kui tavalised lapsed. ka täiskasvanud inimesed eelistavad ülemuste korraldusi täita. muidugi võib alati teha valikuid, et ei tee midagi. inimesed millegipärast eelistavad tegevust tegevusetusele. lapsed eriti. “õhutada sõnakuulelikuks” – sõnakuulelikust ei õhutata, vaid tavaliselt istutatakse lapsesse läbi negatiivse motivatsiooni. ja seda motivatsiooniliiki talle pidevalt pakutigi. tema otsis sõprust, aga sai vaid üksindust … kuid mumeelest ei muutunud ta südametuks, kuigi kogu see lugu kuidas ta lambist tolle putukaemaga mõtteteel suhtlema hakkas ja kohe ka uskuma jäi, kui elu oli teda õpetanud, et kõik ainult kogu aeg valetavad, oli lame raamatu lõpp. kurb, et kirjanik oma isikliku religiooni altarile pidi ohverdama raamatu lõpu.

    Like

  5. Oudekki 26. detsember 2010, 23:59
  6. Oudekki 27. detsember 2010, 00:03

    (ja õhutada saab läbi nii positiivse kui negatiivse motivatsiooni)

    M: või lahtise akna🙂

    Like

    • Oudekki 27. detsember 2010, 15:52

      Làbi kinnise akna ka, siis kui sellised nòukatyypi aknad on😀

      Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: