Archibald Joseph Cronin. Juudapuu. Tõlkija Ilmar Külvet

Archibald Joseph Cronin. Juudapuu

Archibald Joseph Cronin. Juudapuu

Ma ei lase end tavaliselt häirida, kui raamat on eesti keelde tõlkimisel kuidagi viga saanud. Üldjuhul ei sega mind väikesed näpukad või imelikud laused, sest tavaliselt on neid vähe. Minu ettekujutus, et nõuka ajal tõlkeraamatutes näpukaid ei olnud, kuna igasugused erinevate eesmärkidega toimetajad vaatasid käsikirja enne trükkiminekut mitu korda läbi, ei tundu paika pidevat: ka nõukaaegsetes raamatutes on näpukaid (ma ei mõtle praegu vaid Juudapuud).

“Juudapuu” ilmus eesti keeles esimest korda 1963. aastal väliseestlaste kirjastuses Orto ja tõlkijaks oli Ilmar Külvet. Tundub, et 1993. aastal kirjastus “Eesti Raamat” tõlkele erilist tähelepanu ei pööranud, sest kui juba mind häirib, siis on tõesti midagi halvasti. Ma ei hakka stiilinäiteks midagi ümber trükkima, vaadake näiteks tema 1963. aastal samas väliseesti kirjastuses ilmunud tõlkeraamatu Õigus peab võitma sisukokkuvõtet. Ma ei usu, et šotlasest kirjanik A. J. Cronin oma emakeelega sama labaselt ümber käis. Pigem vastupidi – teda iseloomustatakse kui hea kirjutamiskeelega kirjanikku. Mina pole tõlke- ega loovkirjutamisekoolitust läbinud, aga igasse lausesse “selle” toppimine pole kindlasti kena eesti keel, samuti paistab “Juudapuu” kogu tõlge silma tõlkija kidura sõnavaraga.

Lambaraguu pilt Toidutare leheküljelt

Lambaraguu pilt Toidutare leheküljelt

Pole aimugi, kas Eesti tõlkijad on lõpuni vaielnud küsimuse kui palju peaks tõlkima erinevaid nimetusi. Juudapuu alguses on hunnikute kaupa tõlkimata toitude jms nimesid. Näiteks on lk. 8 lause: “… nautides Sacheri baaris võrratut  Schafsragout mit Weisskraut ‘i.” (Too käändelõpp on juba ise imelik.) Toidu nimi on saksa keeles “lambaraguu kapsaga”. Kusjuures “kapsas” on natuke valesti kirjutatud, seal keskel ei peaks olema kaks ss-i, vaid saksakeele oma täht ß, mis tähendab kahte ss-i. “Ragout'” on sakslased omakorda laenanud prantslastelt, kes selle algselt laenasid itaallastelt. Kuid eesti keeles on raguu tuntud toit ja raamatus on hiljem ta raguuna ka kirjas. Ehk – lambaraguu kapsaga – on täiesti eestlasele arusaadav toit. Kuid ma oskan (Eestis vähelevinud võõrkeeltest) saksa keelt, prantsuse keelt mitte ja samadel alguslehekülgedel on hulgaliselt nii prantsuse kui ladinakeelseid väljendeid. Võimalik, et kirjanik soovis võõrkeelsete väljenditega näidata peategelast kui “peent” inimest. Kuid korralikus nõukaaegses raamatus oleks nendele sõnadele toimetajapoolsed tõlked joone all olnud, nüüd ma pean need kõik ise välja mõtlema.

Tõlkearvustuse lõpuks võiks lisada, et raamatus oli hunnikutes tähtede äravahetamise näpukaid ja valesti pandud tühikuid. Tõlke “pärl” oli koht, kus kallis hotellis kasutati korrustevahelise transpordina tõstukit🙂

Romaan räägib nõrga iseloomuga mehest. Raamatu alguses on ta rikas pensionär Šveitsis, kus kellegi jutt meenutab talle noorpõlvelollust. Järgmisena meenutab ta oma arstiõpingute lõppu Šotimaal ja esimest armastust  vaese tüdrukuga, kelle ta rikka naise pärast julmalt maha jättis.  Pärast rikka naise surma, läks ta elama Šveitsi, kuid soovides minevikuvigu parandada, läheb ta tagasi Šotimaale ja leiab noorpõlvearmastatu tütre ning murrab ka tolle südame. Ühesõnaga on tegemist armastusromaaniga, mis pole päris tavaliselt kronoloogiliselt kirja pandud ja peategelane tekitab oma inimlike nõrkustega piisava vastikustunde. Kuna ma ei kujuta ette, kas raamatu kirjakeel kompenseerinuks armastusromaani igavuse, siis mulle raamat ei meeldinud. Kirjanik andis päris huvitavalt edasi püstirikka inimese rahaga saavutatava tühisuse ja ennastimetleva tõusiklikkuse, kuid selle alternatiivina pakkus ta välja ennastohverdava kristluse, mis pole minu tassike teed.

8 thoughts on “Archibald Joseph Cronin. Juudapuu. Tõlkija Ilmar Külvet

  1. Oudekki 23. jaanuar 2011, 17:59

    No väliseestlastel oli üldse omaette eesti keel, seega tõstuki ma annan andeks😀 Ja ju üheksakümnendate alguses ei olnud tõlkijale-toimetajale raha maksta… Eeh, mitte, et toimetamine oleks pärast paremaks muutunud.

    Aga need võõrkeelsed nimed ja fraasid… No kui originaalis oli saksa keeles, siis ilmselt tuleks ikka jätta saksa keelde, sest kirjanik on nii planeerinud. Kui kirjanik on elus, siis võib muidugi temaga nõu pidada. Mina üldiselt pooldan tava, et need fraaside tõlge esitatakse joone all. Samas, on inimesi, kes leiavad, et ega lugeja ei ole rumal, oskab ise keeli või suudab vähemalt need üksikud fraasid tõlkida kui kirjanik juba nii otsustanud on.

    Like

  2. Oop 23. jaanuar 2011, 20:20

    Mis Sina siis Krauti käändelõpuks paneksid, kui mitte -i?

    “seal keskel ei peaks olema kaks ss-i, vaid saksakeele oma täht ß, mis tähendab kahte ss-i” – sellist asendust on pruugitud juba aastakymneid, aga “saksa keel” kirjutatakse lahku veelgi kauem…🙂

    Like

    • Manjana 23. jaanuar 2011, 22:58

      õnneks pole ma keeletoimetaja ja mu blogi pole raamat, ehk ma võin vigu teha.
      see i tundus imelik, sest “mit” tähendab “koos” ehk seepärast olekski olnud mõistlik ära tõlkida. teiseks see ülakomavärk. kui kraut hääldubki kraut ja i läheks ju sinna otsa ilma ülakomata ka. ülakoma peaks ju siis tulema, kui ntx prantsuse keeles mingeid sõnalõppe nii ei hääldata, nagu kirjutatakse vms.

      Like

  3. Oudekki 23. jaanuar 2011, 20:22

    Aa, mis puutub raguusse, siis toit pärineb küll Itaaliast, aga sõna tuleb ikka prantsuse keelest, verbist ragoûter (isu taasäratama).

    Like

    • Manjana 23. jaanuar 2011, 23:01

      nad seal inglise vikis räägivad, et see tuleb itaalia “ragù alla bolognese”-st. kas itaalia keeles see “ragù” midagi ei tähenda?

      Like

      • Oudekki 23. jaanuar 2011, 23:42

        No tàhistab tàpselt seda toitu, kauahautatud kastet paljudest komponentidest. Sòna ise on laenatud prantsuse keelest (http://www.etimo.it/?term=Rag%F9&find=Cerca); siis kui fashistid tegelesid “italiniseerimisega”, siis nad pakkusid, et “ragutto” tuleks ytelda, aga muidugi ei làinud see kasutusse.

        Ragù alla bolognese on kaste peamiselt juurviljadest (porgand, seller, sibul; tomatipyree) ja loomahakklihast. Tàpset retsepti vòid minult kysida!

        Muide NSVLis tàhendas raguu peamiselt kontidest ja lihajààtmetest tehtud hautist, ma arvan, et ka see oli yks pòhjus, miks seda nime 1993 ei tahetud tòlkida🙂

        Like

  4. Mirri 24. jaanuar 2011, 00:07

    Mina mäletan nalja aastatest 1965-75. Nimelt sai ju ikka koduses söögilauas arutatud toidu nimesid ja nende päritolu. Mu isa armastas ikka tõsiste asjade üle nalja visata. Ja raguu kohta ütles ta, et see on vana eesti termin. Seda kasutatakse toitude nimetamisel, kui tuleb süüa konte nii, et ragiseb. Sööklates oli eriti kondine kanaraguu. Seal oli porgandit, sibulat ja kanakonte, mille küljes oli natuke liha. Aga see kaste sealjuures oli päris maitsev, ju seda ikka hautati küllalt kaua. See, et ragù alla bolognese on hakklihakaste oli mulle Itaalias olles suureks üllatuseks. Tookord olin ma veel raguu asjanduses süütuke.🙂

    Like

  5. Manjana 24. jaanuar 2011, 00:41

    ma mäletasin ka, et see oli kontidega kaste. mul algselt oli postituses kondid kirjas, aga siis võtsin maha. ja guljašš oli ilma kontideta ja ažuu sees oli palju aedvilja.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: