Manjana

Ansip valetab. Kõik teavad, aga ei hooli.

Aeg-ajalt tekib ajakirjanikel huvi peaministrilt küsida, et kuidas selle viie rikkama riigi hulka saamise lubadusega siis ikka jääb. Ansipilt võib küsida kõike. Umbes nagu neilt tüdrukutelt, keda õhtustel aegadel telekast reklaamipauside ajal lubatakse, aga ma kardan, et Ansipi vastus tähendab vähem kui tüdrukute oma.

Täna on Postimees teinud jutu Ansipi raadiovastustest: Ansip: majandusvabaduselt oleme juba Euroopa esimese viie hulgas. Loomulikult ei leia sellest jutust midagi majandusvabadusest. Tüüpiline, kõik on harjunud, et peaminister juba ammu sisulisi vastuseid ei anna. Numbritega pommitamine on kindlasti väga kaval trikk, sest ega normaalne inimene numbreid nii ehk naa ei mäleta. Võtsin jutust ühe lause ja otsustasin üle kontrollida.

«2011. aastaks on Euroopa Komisjon prognoosinud Eestile Euroopa Liidus kõige suuremat majanduskasvu. Eksport kasvas novembri andmetel 48 protsenti ja tänane ekspordimaht on Eesti kõigi aegade suurim, ületades masueelseid aegu,» rõhutas peaminister.

Tegin otsingu ja suundusin Eesti Statistikaameti leheküljele, kust võib ka Ansipi poolt andmeid leida. Statistikaameti lehel oligi artikkel meie väliskaubandusest. Rootsit mainiti seal mitmel korral, peamiselt teemal, et tegemist on meie kõige suurema kaubanduspartneriga. Aga Ansipi jutt, kuidas meie oleme kõige tublimad, ma ei leidnud. Too artikkel oli samuti novembri seisuga ja lõpus on siuksed laused:

Perioodil jaanuar-november 2010 võrreldes 2009. aasta sama perioodiga suurenes Eesti eksport 32% ning import 26%. Balti riikides kasvas mullu novembris Lätis kaupade eksport 29% ja Leedus 48%. Läti ja Leedu import kasvas vastavalt 38% ning 50%.

Ansipi mainitud 48% kasvas kaupade eksport Leedust, mitte Eestist. Eestist oli see 32%.

Kas oleks veel vaja midagi tõestada? Ansip valetab!

Et jutt kuiv ei oleks, siis võiks rääkida, et töötasin kunagi Rootsile kuuluvas tootvas ettevõttes. Kogu meie toodang läks Rootsi. Põhiliselt oli tegemist elektroonikajubinatega, mis läksid mingite suuremate jubinate sisse. Majanduslikult oli sellest tootmisest Eestile nii palju kasu, et inimesed said töö eest palka. Lihttöö, liini taga. Kõik tehnilised ja arenduslahendused tulid Rootsist. Ülemuste suhtumine eestlastesse oli tasemel, et mida sa metslastelt ikka ootad. Mingi tähtis onu käis meile, kontoritöötajatele, rääkimas finantsarvestusest jms. Slaidil oli kolm tulpa: Rootsi, Eesti ja Hiina. Tulbad näitasid millest koosneb toote omahind. Rootsi omas olid kõige suurem palga osakaal, Hiinas kõige väiksem. Onu ütles, et eesmärk oleks, et Eesti palkade osakaal oleks sama väike kui Hiinas. Sel hetkel hakkasingi kommunistiks 😀

September 2010. Elu maal
September 2010. Elu maal

14 comments

  2. Lugu looks, lugu oli ju päris lõbus. Aga artikkel ei vasta paraku tõele.

    Üldiselt, statistikaameti poolt avaldatud andmetest on alati mõistlik vaadata tabeleid. Neid oskavad nad palju paremini teha, kui juttu kirjutada. Sina vist tabeleid ei vaadanud?
    Mida ütles Ansip? “Eksport kasvas novembri andmetel 48 protsenti.”

    Vaatame nüüd Sinu toodud artiklis olevat tabelit “Eesti kaubavahetus, jaanuar–november, 2009–2010”. Viimane rida, kolmas veerg. Ekspordi muutus protsentides. Mis number seal on? Üllatus-üllatus, 48.

    See number, mille Sa tekstist leidsid, käis perioodi jaanuar-november kohta. Ansip rääkis aga novembri andmetest. Nii et paraku, ei valeta Ansip. Või vähemalt ei valetanud seekord.

    Meeldib

    • sellepärast ongi numbrid “head asjad”, et neid võib ikka kuskilt leida ja jälle on korras. kui jutus on antud ka terve aasta andmed, siis sellest jaanuari lõpus ainult novembrit mainida on “kena küll”. Ja Ansip pole ju üldse süüdi selles, et ta oleks öelnud, et meie oleme EL-s kõige paremad, seda olevat Ansipi sõnul öelnud Euroopa Komisjon. Huvitav, miks Euroopa Komisjon ei öelnud, et Leedu on vähemalt sama hea, kui mitte parem? Kui me Euroopa Liidus oleme kõige vaesem riik, siis ongi meil ju kõige rohkem võimalusi tõusta.

      Meeldib

  3. Et siis vale peaks olema see lause, et “2011. aastaks on Euroopa Komisjon prognoosinud Eestile Euroopa Liidus kõige suuremat majanduskasvu”?

    Mis siis ikka, kontrollime…

    Click to access statistical_en.pdf

    Lehekülg 4 selles failis, lehekülg 184 kogu dokumendis. Tabel 1. Eestit puudutav prognoos 2011 aastaks. 4,4%. Järgmine meile lähedane on Poola. 3,9%

    Jällegi, kuidagi ei saa öelda, et Ansip tõtt ei räägiks.

    Meeldib

    • sa oled tubli!
      las nad ennustavad. Härra Majandus on meil üks väheseid, keda hellalt hoitakse. Sm. Tööpuudus ja Hindade-Tõus ei tundu tolle härraga sugulased olevat.
      Aa, ma ei öelnud, et ansip valetab seda komisjoni juttu. ma ütlesin, et kui komisjon valetab, siis pole see ansipi süü.

      Meeldib

  6. Mina tahaks ikka aru saada, kuidas “ülemäärase defitsiidi menetlus” ja “majandusvabadus” omavahel seotud on.

    Teiseks «Kui Eesti areneb sellise kiirusega nagu ta on teinud seda viimased kümme aastat, siis Eesti rahval läheb hästi» on ka üks väga küsitav väide, sest siin tuleb uurida, et mida see “majanduskasv” ikka viimase kümne aasta jooksul täpselt näitas ja millest see tulenes. Ja siis võib küsida, kas ikka Eesti rahval läheb paremaks kui nii edasi läheb 🙂

    Meeldib

  7. Et kuidas “ülemäärase defitsiidi menetlus” ja “majandusvabadus” omavahel seotud on? Aga kes on väitnud, et on? Lihtsalt mõlemad neist väidetest, mida Ansip esitas:”«Euroopa Liidus on vaid kolm riiki, kelle suhtes ei ole algatatud ülemäärase defitsiidi menetlust – Eesti, Rootsi ja Luksemburg, majandusvabaduselt oleme juba Euroopa Liidu esimese viie hulgas,» ütles peaminister Postimees.ee’le.” on arvatavasti tõesed. Esimest ei viitsi kontrollima hakata, teise saab kätte, kui ingliskeelsest wikist “Economic freedom” otsida ja paar klikki teha. Kaks erinevat näitajat, ühe järgi Eesti euroliidus kolmas, teise järgi neljas.

    Meeldib

    • Mina siiski ootaks, et peaministri laused on loogilised. Muidu tuleb vàlja nagu Pullerits: naised peavad madalamat palka saama, nende kopsumaht on vàiksem. See kui palju Ansip valetab, huvitab mind vàhem, mind huvitab rohkem, kui palju ta ise aru saab sellest, mida ta rààgib vòi sellistest sònadest nagu majandusvabadus, majanduskasv vòi ekspordikasv 😀

      Ma siiralt arvan, et kui keegi kirjutaks Ansipile teksti, kus on kirjas, et majanduskasvu suurendamiseks tuleks hakata ettevòtteid riigistama, siis ta suudaks ka selle àra pidada.

      Meeldib

Kommenteerimine on suletud.