Ajaloomuuseum. Vanad pildid

Vahepeal käis mul tuhin internetist vanu postkaarte koguda. Kui eile pildistamas käisin, jäid ette mõned majad, millest teadsin, et mul on vanu pilte. Lubage tutvustada – Ajaloomuuseum.

This slideshow requires JavaScript.

Ja nüüd kopeeritud tekst.
1406. aastal ostis Suurgild kinnistu praegusel kohal, kuhu aastatel 1407–1410 ehitati uus esindushoone (sisetööd jätkusid kuni 1417. aastani.) Hilisgooti stiilis kõrge viilkatusega ehitis on sajandite kestel oma välisilme põhiosas säilitanud, algselt neljakandilised aknad muudeti 1890. aastate gotiseerimistuhinas teravkaarseteks. Hoone kaheastmeline tervakaareline raidportaal sarnaneb Raekoja portaaliga ning asetseb hoone kesteljest veidi vasakul. Portaalist vasakul paikneb üks ning paremal kaks algselt nelinurkses raidkiviraamistuses olnud akent.

Hoone rasked tammelaudadest uksed on kaetud suurte rosetikujuliste sepisnaeltega. Mõlemal uksetiival on lõvipeakujulised koputid aastast 1430, mis kuuluvad Tallinna keskaegse pronksivalu harulduste hulka. Parempoolsel on ladinakeelne tekst: anno domini milessimo CCCCXXX O rex glorie xpe veni in pace (Issanda aastal 1430. Oo, kuulsusrikas kuningas Kristus, tule rahus). Vasakpoolset koputit ümbritseb alamsaksakeelne kiri: got d’ ghebenediet al dat hus is vnde noch komen sal (Jumal õnnistagu kõiki, kes selles majas ja kes siia veel tulevad). Peafassaadi kolmikviilule on maalitud Tallinna linna väikese vapi kujutised – hõbedane rist punasel kilbil, mis on ühtlasi Suurgildi vapiks. Sama vapp koos aastaarvuga 1551 kordub aktsiisikambri portaalil ja mujal interjööris. 1413. aastal ostis Suurgild endale naabermaja omanikult kahe maja vahelise ala, kuhu rajati õueväravad ja aktsiisikamber, praegune direktori kabinet. Kangialust kaudu pääseb mööda Börsi käiku otse Laiale tänavale.

Suurgildi hoones toimusid suurkaupmeeste pidustused, siit algasid ja siin lõppesid linnakodanike pidulikud rongkäigud, gildisaale üüriti pulmapidudeks ja kohtuistungiteks. Pärast Oleviste kiriku põlemist 1820. aastal peeti siin paarkümmend aastat jumalateenistusi, teatrihoone tules hävimise järel 1855. aastal toimusid majas teatrietendused. Kontserte ja näitusi korraldati siin veel 20. sajandi algupoolel, kuigi hoone oli alates 1872. aastast põhiliselt Tallinna Börsikomitee kasutada ning on sellest ajast tuntud ka Börsihoone nime all. 1896. aastal toimus gildihoone väikeses saalis esimene filmidemonstratsioon Eestis.
1952. aastast paikneb Suurgildi hoones Eesti Ajaloomuuseum.

Tagged:

%d bloggers like this: