Kuna mu blogi leitakse pidevalt sõna järgi “Timuka maja”, siis tekkis huvi, mis maja see selline oli. Tegin samuti internetis mitu otsingut ja sain ühtekomateist teada. Vanasti oli Rataskaevu tänav pikem ja nüüd on alates Lühikesest Jalast Niguliste kiriku taga Rüütli tänav ja ka numbrid on teistsugused.

Rataskaevu ja Rüütli tänavate numbrite vahe pole päris kindel number, kuid seal Niguliste taga asus palju majanduslikult olulisi maju. Üks eksiarvamusi väidab, et Timuka maja on praeguse aadressiga Rüütli 18. Siin fotol on see too nurgapealsest putkast järgmine uhke valge maja. Minu loogika ütleb, et timukas nii uhkes majas ei elanud. (Pekka Erelt on kirjutanud jutu, et timuka asi oli peale peade eemaldamise ka koristamata prügi probleemid.) Tallinna giid on nõus, et timukas elas pigem tolles putkas nurga peal. Aga päris tänava servas ta ka ei elanud, sest kõik viited räägivad, et maja asus teise maja hoovis. Ehk timukas elas tolles paekivist krohvimata majas.

Internetist leitud (võimalik, et 19. sajandi lõpust pärit) pildil oli sel majal ka viilkatus, praegu enam pole. Mingid viited vihjavad tolle tänavaäärse maja kohta imelikke asju, nagu oleks seal keskajal asunud avalik saun või veel midagi kelmikamat. Praegu pakutakse massaaži Rataskaevu tänaval.
Kui aga timuka juurde tagasi minna (kõlab vahvalt), siis Tallinnas oli koht nimega Võllamägi, mis asus Liivalaia tänaval. Seal on praegu väike tõus ja langus umbes endise nimega Hansapanga hoone kohal. Pankurid lubasid ehitama hakates, et panga kõrval saab näha võllapuud, aga ma küll pole midagi leidnud. Tundub, et arheoloogid said jälle tõmmata. Või on seal midagi?

Leidsin internetist saksakeelse raamatu “Richtstättenarchäologie” ja Ain Lavi jutu keskaegse Tallinna hukkamistest ja sealt selle pildi. Lavi tundubki too mees olevat, kes neist asjust kõige paremini teab.
Aga mina pole arheoloog, kuid ma tean kus asub raevangla. Fotomuuseumi lehet võib sellest majast ja kommetest juurde lugeda. Kui ma täna juba Rüütli tänaval pildistamas käisin, siis põikasin raekoja tagant ka läbi (väga libe tänav). Igatahes oleks sobiv postitus tolle pildiga lõpetada, sest muidu ma jäängi uurima kuidas terve keskaegne linn oli igasugu vangla ja tapmise ja muid vägivaldseid kohti täis.

***
Täiendus 2011 juulis
Kirjutasin ülalolevat infot (pisut) kasutades ulmejutuvõistlusele jutu Liivalaia timukas ja oleks äärepealt võitjate hulka sattunud (aga jäin 14. kohale 73 osalejast) ja ilmutasin loo Algernonis.
Pankurid said aru, et kui panga kõrval on näha võllapuud, siis kõik mõtlevad “kapitalistlikud vereimejad” 🙂
MeeldibMeeldib