Hobidest, fotograafiast jms

Eelmine postitus tegeles fotode järeltöötlemisega ja viis skaibivestluseni, et mis on hobi ja kas hobi peab olema kõrgetasemelise tulemusega. Ega ma päris selgeks seda enda jaoks mõeldud ei saanudki.

Kõigepealt rääkisime jupike aega pildistamisest. Minu jaoks jõudis fotografeerimise tõehetk kätte siis, kui tekkis plaan, et juhul kui ma kujutan ette, et ma oskan pildistada, siis peaks panema kokku mingi peotäie pilte, millele peale vaadates võiks öelda: “Ojaa!” Lappasin läbi mitu CD ja DVD täit pilte ja tundus, et midagi ei ole. Pildid on kenakesed küll, aga ei midagi rohkemat kui ma olen teistel juba näinud.

Ma ei oska isegi öelda, et milline võiks mu lemmikžanr olla. Ma tean küll, et mulle meeldib näiteks putukaid pildistada. Kuid ma kahtlustan, et putukapildistamine rahuldab pigem mu huvi putukate vastu. Kõige rohkem on mulle meeldinud see, kui ma saan mõnest putukast eriti hea makro, mille detaile saab suurendada ja nii näiteks kärbse silma näha peopesa-suurusena. Ja siis ongi huvitav see silm, aga pilt ise ei oma mingit väärtust peale zooloogilise huvi rahuldamise.

Veel meeldib mulle suvalisi võõraid inimesi pildistada. Kuid nendel hetkedel on eesmärgiks saada pilt, kus keegi inimene, kes ei tea, et teda pildistati, jääb pildile mingis oma põnevas mõttes või tegevuses ja ma siis saan pilti vaadata ja mõelda, et kes ta selline on ja kuhu ta läheb või mida ta mõtleb. Töötava inimese pildistamine on eriti tänuväärne tegevus. Kuid selliste piltide puhul on jällegi oluline see hetk, mille ma inimesest püüdsin, mitte see pilt otseselt.

Ajaga muidugi lihtsalt juhtub nii, et õpid juba lambist aparaadile õigeid särisid ja avasid panema ja kadreerimisel vaatad, et kompositsioon päris puusse ei läheks, aga tegelikult pole see pildil oluline – mida ma ikka selle kena kompa ja õigete tehniliste näitajatega pildiga peale hakkan. Elukutselisi fotograafe on sadu ja mis mõte oleks mul nende karjamaale oma harrastaja tasemega ronida?

Vot nii ongi, et mulle meeldib pildistada, aga see on hobi ja ma tean, et ma ei roni elukutseliseks. Minul pole kannatust, et väga heaks fotograafiks saada, mul on teistsugune iseloom. Aga ega ma selle pärast veel pildistamisest ei pea loobuma. Mul endal on ju lõbus pilte vaadata, kuid sellele tõdemusele jõudmiseks kulus aastaid. Kuigi ega ma päriselt fotograafiks saamisest ju unistanud ka pole, ma ju pole fotograafiat kuskile kooli õppima läinud ja mul on kodus umbes 2 raamatut ja 2 ajakirja fotograafiast.

Kuid hobid on ikkagi selleks, et endale rõõmu valmistada ja eriti mõnusad on nad alguses, kui sa veel ise ka ei tea, kui loll sa oled ja areng on imekiire.

Vot ja nii ma eila õhtul alustasingi uue hobiga ja kleepisin muuvimeikeriga kokku mõned videod, mida ma teel maale ja natuke ka linnavahel lambist käe pealt fotokaga filmisin. Sel korral olin kannatlikum ja mõõtsin isegi sekundeid, et rohkem muusikasse läheks. Ise olen jummala rahul – ikkagi esimene vasikas😀 Ja minust ei tule konkurenti inimestele, kes seda aastaid koolis on õppinud, aa ma olen nüüd jupi parem proffide kallal iriseja.

Ja see linnukese koht video keskel kõigub seepärast, et ma juhuslikult avastasin linnukese (mis rästas see on?) passimas ja komistasin filmimise ajal tooli otsa🙂

5 thoughts on “Hobidest, fotograafiast jms

  1. Oudekki 16. märts 2011, 11:17

    Seega:

    “Ajaga muidugi lihtsalt juhtub nii, et õpid juba lambist õigeid kirjavahemärke panema ja muid õigekirjavigu vältima ja vaatad, et tekstistilistika päris puusse ei läheks, aga tegelikult pole see kirjatüki puhu oluline – mida ma ikka selle hea stiili ja korraliku õigekirjaga tekstiga peale hakkan. Elukutselisi kirjanikke ja ajakirjanikke on sadu ja mis mõte oleks mul nende karjamaale oma harrastaja tasemega ronida?”

    Ega ei hakkagi. Ega üldse ei pea püüdma mingi selge eneseväljenduse poole või selle poole, et sind ümbritsev maailm oleks kuidagi parem või kaunim vms.

    Like

    • Manjana 16. märts 2011, 17:57

      mida sa sellega öelda tahad?
      et ei lähe kooli ja ignoreerid õigekirja?

      Like

      • Oudekki 17. märts 2011, 21:14

        Teatud osa kompositsioonist ning tehnilistest setingutest on võrreldav õigekirjaga, eksole; teatud osa ilmselt läheb stilistika alla.

        Midagi kunstitunnis ju õpetati ka, ehkki vist sõltus koolist ja õpetajast. Kuid see, et “minul koolis õigekirjatundi ei olnud” ei ole ikkagi kuidagi vabandav…

        Like

  2. Manjana 17. märts 2011, 22:50

    ehk sa arvad samuti nagu ma postituses kirjutasin ja kordasid teiste sõnadega sama jutu üle?

    Like

    • Oudekki 19. märts 2011, 14:17

      Ma viitan asjaolule, et esimene inimõigus on olla loll, aga ma ise ei arvam et sinnapoole peaks püüdlema. Iroonia või nii.

      Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: