Gaudi võti. Andreu Carranza ja Esteban Martín

Gaudi võti

Gaudi võti

… ja teine euroopa kirjanike raamat, mille ma raamatukogust tõin, oli “Gaudi võti”. Tegelikult oligi mul plaanis laenutada mingeid fantaasiaraamatuid, aga ma ei tulnud selle peale, et neid saab lasteosakonnast. Gaudi võti oli hispaania kirjanduse all.

Õhtul raamatupoodi sattununa jäi silma, et sama raamat on allahinnatute letis ja Mees naeris, et näe mis saasta laenutasid. Ma naersin vastu, et sina ostsid Düüni-hunniku koleda raha eest ja see on nüüd ka eriodavalt müügis, ma ainult laenutasin. Kuid kahtluseuss jäi hinge. Raamat ilmus originaalis 2007 ja eesti keeles 2008 ning on veel müügis ajastul, mil fantaasiaraamatud peaks hästi müüma. Ka raamatukogus sain ma lausa mitme eksemplari vahel valida (ja kõik nad olid ühel või teisel viisil määritud), ajal mil raamatukogust head raamatut peab terve igaviku järjekorras ootama.

Ning minu eelaimdused osutusidki tõeks: see raamat ei meeldinud mulle üldse. Kas need kirjutajad on üldse kirjanikud? Pealiskaudsel googeldamisel jäi mulje, et ega nad suurt muud kirjutanud polegi. Aa miks see siis eesti keelde tõlkida otsustati ja veel nii kiiresti?

Nojah, aga raamat oli kirjutatud eriti lameda võttega: inimene uurib mingeid teemasid ajaloos, näiteks mingi arhitekti loomingut, siis huvitavad teda ka erinevad salasektid ja kuna ta oma teadasaadud infoga muud paremat teha ei oska, kopeerib ta kokku ühe raamatu, lisades sinna natuke seiklust ja verd, üheplaanilised väga must-valged tegelased ja tobeda armastusloo. Nii oligi!

Kui mind huvitaks Antoni Gaudí töö, siis ma eelistaksin lugeda spetsialistide arvamust. Ei ole vaja lehekülgede kaupa toota teksti, mis raamatule midagi juurde ei anna ja mille tõepärasuses ma tugevalt kahtlen. Teiseks häirisid mind poliitilised sildid, mida tüüpidele meelevaldselt külge riputati. Ei ole nii, et ütled anarhist ja kirjeldad julma tapamasinat. Üritus ateismist rääkida, kui raamatukirjutaja oli ilmselgelt Jeesuse jünger, oli juba ette hukule määratud üritus. Ja kõik need kümned ja kümned leheküljed väljamõeldud “tõepärast” ajaloo- ja esoteerikasodi, mis ka raamatule midagi juurde ei andnud ja mis ma rahulikult vahele jätsin. Jube!

Lõpp oli pisut huvitavam, kuna meenutas geopeitust. Peategelased pidid lahendama hulgaliselt mõistatusi ja lõpuks leidma multiaarde. Kusjuures raamatus nimetati seda ka aardeks. Muidugi oli mõistatused seotud igasugu piibliasjadega ja pisut ka Väikese Vankri tähtkujuga …. ja sellega, et peategelased taipavad, kuidas nad ikka teineteist tõeliselt armastavad, mitte ei tupsuta niisama, pähh. Ma ei tea, kas Eestis on ühtegi piibliga seotud mõistatusaaret? Igatahes on meil olemas grafitiga seotud mõistatusaarded, mida võiks ka geopeitusest mittehuvitatud inimene huvi pärast lahendada: Grafiti 2: Linnasõnastik.

Ühesõnaga oli täielik jama raamat ja ma ei saanudki toredat hispaania fantaasialugu lugeda. Need “kirjanikud” oleksid võinud kahepeale kirjutada ühe toreda lühijutu ja selle pahna sealt vahelt välja jätta. 396 lehekülge – oo mu jumal!

Tagged:

4 thoughts on “Gaudi võti. Andreu Carranza ja Esteban Martín

  1. kaur 14. juuli 2011, 00:38

    Lohutuseks! Mul ka on kogu “Düüni” sari olemas. Või kunagi oli – praeguseks on osad köited läinud ilma peale rändama. Ja see on üks nõmedamaid lugemisi kogu mu SF kogemuses. Esimene raamat on hea, väga-väga hea, kohe igas mõttes väga-väga hea. Aga edasised – on pastakast ränga vaevaga välja imetud sarikirjandus. Nii et narri Meest edaspidigi ja teravamalt, tema on kindlasti palju totrama portsu otsas kui sina!

    Like

  2. Oudekki 19. juuli 2011, 16:24

    Huvitav, kas ma olen Eestis ainus, kellele see sari vàga meeldib…🙂

    Like

  3. Manjana 19. juuli 2011, 18:29

    “Gaudi võti” ei kuulu sarja. Heal juhul kuulub ta samasse kategooriasse bestselleriga “Da Vinci kood” ja Amazoni kriitikas ongi seda raamatut da Vinci koodi klooniks kutsutud.

    Või sa mõtled Düüni sarja?

    Like

  4. […] Ma jõudsin 67-le leheküljele ja mitte midagi ei juhtunud. Meenus vaid eelmise suve lugemisehmatus Gaudi võti. Tolle kirjutaja arvas ka, et kui korjata ajaloost ja mujalt kokku hulk lugusid, need pisut […]

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: