Eesti saared

FB-s on palju imelikke küsimusi. Täna küsiti “Millistel Eesti saartel ma käinud olen?” Hea luurijatel jälgi ajada😀 Aga mina tahaks ise ka teada millistel saartel ma käinud olen. Inimene ei jäta ju igaveseks meelde nende inimeste nimesid, keda ta ainult üks kord on näinud, isegi kui need on vaimustavad ja maailma põnevaimad inimesed. Ma armastan igasugust statistikat. Vot ja nüüd tulebki siia postitusse minu saarekülastuse statistika.

Kõige lihtsam on Saaremaa saartega, sest need on blogitud. Seal me käisime 2009 augustis. Käidud sai:
Allirahu
Vilsandi
Kõrgelaid
Kessulaid.

Kõige viimasena käisime 14. juuni 2011 peale tööpäeva renditud paadi ja kapteniga Keril ja Pranglil.

Sel talvel (veebruar 2011), hästi külma ilmaga, käisime jalgsi üle jää Pandju, Kräsuli, Aegna saartel. Kräsulil väga palju ei käinud, ainult natuke üle serva, sest see jäi Aegnale minnes ette. Aegnal olen kunagi varem (juuli 2005) ka käinud.

Mingil suvel käisime Käsmust jalgsi Kuradisaarel. Kuigi seal käimine pole vist lubatud, oli tol päeval sinna jalutajatest moodustunud korralik tihe inimkett (sinna sai kivilt kivile astudes).

Ja mingi teisel suvel läbi vee jalgsi Hiiumaalt Vohilaiul.

Need saared ja loomulikult Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa on läbi käidud peamiselt tänu Geopeitusele.

Nii, nüüd need, millele ma kunagi varem olen sattunud.

Kunagi kooliajal, vist lausa põhikoolis, käisime Piirissaarel. Aga ma ei mäleta, kas see oli klassiekskursioon või KETE korraldatud suvine ringisõitmine. Mingeid mälestusi pole, peale fakti, et olen seal käinud. Keegi vist ostis suitsukala.

Haapsalu sadamas Hobulaiule starti ootamas

Haapsalu sadamas Hobulaiule starti ootamas

Ja hiljem, siis kui ma Kinexis töötasin, oli töökaaslasel Hobulaiul suvila. Ühel korral käisime seal suvel. Neil oli päris kobe paat (kõrvalpildil), mis meid kohale viis. Siis otsustasid naised, et nemad tahavad marju korjata ja mehed, et nemad tahavad kalale minna. Mina tahtsin ka kalale minna. Tegelikult me kala ei püüdnud ja seadsime paadinina Vormsi poole ning asusime jooma. Kui Vormsile kohale jõudsime, oli suurem osa rahvast purupurjus. Kuid ma käisin ikka saarel ära. Mõned meetrid. Ehk – käidud!

Teist korda käisime Hobulaiul talvel. Autodega. Aga siis tuli tuisk ja me eksisime merel ära. Tuttavatele olen ma seda juttu 100 korda rääkinud ja ma ei hakka seda üle kordama. Igatahes jäime kõik ellu ja väga põnev oli.

Kõik kokku peaks olema 17 saart-laidu. Loodetavasti ei unustanud ma midagi ära ja kohe kindlasti ei jää see number lõplikuks. Näiteks pole ma käinud Naissaarel, Kihnus, Ruhnus.

%d bloggers like this: