Kuidas kirjutada loosse konflikt?

Viimane kuu aega olen ma peamiselt mõelnud ulmejutulaborist. Esiteks, et kuidas ise paremini kirjutada ja teiseks, kuidas ulmejutulabor aitaks teistel paremini kirjutada. Ma olen pigem ratsionaalne kui loominguline tüüp ja seepärast tahan ma teada, kuidas on asjad tegelikult kokku pandud (ja kas masina tükkideks lammutamisel ja selle uuesti kokku panemisel saab sama hästi töötava masina ka juhul, kui tükke jääb üle).

Ma ei tea, mida teised arvavad, aga ma tahan teada, mis teeb kirjutatud loo teiste jaoks huvitavaks. Ilmselt teeb seda loosse sissekirjutatud konflikt. Tegin internetist otsingu ja vahendan, mida ma selle kohta leidsin. (Vabatõlkena ja tõlkimine pole mu leivanumber)

How to Write Conflict

Konflikt on see, millepärast juttu üldse lugeda tasub. Ilma võitluse, moraalsete valikute, pingeta ja vastandlike jõududeta on lugu vaid igav faktiesitlus. Peategelase võitlus ja muutumine on see, mis teeb loost loo. Paljud kirjanikud satuvad hoogu ja kirjeldavad pisidetaile kriisiolukorrast, aga lugeja tahaks hoopis teada kuidas tegelased muutuvad.

Konflikt versus kriis

Kriis on tavaliselt mingi sündmus või tegevus. Näiteks autoõnnetus, rööv, suhte purunemine. Konflikt on need valikud või võitlus iseendaga, mida peategelane peab kriisiolukorras tegema.  Konflikt toimub tegelase sees. Kaks peamist viga, mida kirjutajad teevad, on et nad mõtlevad välja liiga palju konflikte või nad süvenevad liialt kriisi kirjeldamisesse. Hea kirjutaja suudab kriisi ja konflikti vahel hoida tasakaalu. Õige tasakaalu korral suudab lugeja peategelasele kaasa elada.

Konflikti tüübid

• indiviid vs. fataalsus (võitlus ellujäämise nimel)
• indiviid vs. ühiskondlik moraal või seadus jne
• indiviid vs. teine isik
• indiviid vs. ta ise
• indiviid vs. ambitsioonid, huvid, eelarvamused, rumalus, ümbritsevate pahatahtlikkus

Näide
Koopa sissepääsu valvab kohutav elukas, koopas asuvad Noa laeva jäänused, millest saab vastused miljonile küsimusele inimtsivilisatsiooni kohta ja uurijatele avaneb miljon uut võimalust. See on kriis. Peategelane peab hirmust üle saama ja eluka hävitama, kuid eluka tapmine hävitab ka laeva jäänused ja unistused saada kuulsaks arheoloogiks. Kuid samas on hirm, elukas võib tappa nii tema kui ta kaaslased. See on konflikt.

Peategelane otsustab tappa eluka ja seega hävitada ka laeva. Selle otsuse tegemisel avaneb võimalus kirjutada lahti mitmekülgne tegelane, kes peab valima enda ambitsioonide ja isetuse vahel. Konflikt tekib tegelase sisemises võitluses, kus ta kaalub erinevaid variante ja see võitlus sunnib lugejat pidevalt edasi lugema, sest pole teada, mida tegelane otsustab ja mis võib järgmisena juhtuda.

(Näide võetud siit)

%d bloggers like this: