Riis Egiptuse moodi

Hakkasin lugema Janne Viidik-Faridi e-raamatut Egiptusega abielus, mida saab e-raamatukogus tasuta lugeda. Raamat pole mul veel läbi, aga seal antud riisi valmistamise õpetus tundus nii huvitav, et proovisin selle täna järgi ja sõin ennast ümmarguseks. Tegelikult ka. Ma tegin selle vaid lisandiks, aga pärast sõin veel ilma muude värkideta, nii hea on. Ma pilti ei viitsi teha.

Aga mina tegin seda riisi nii.

Panin poti põhja nii palju õli (tavalist, mida poes suure pudeliga igaks petteks müüakse), kui palju mul oli plaanis riisi panna. Õli sisse panin soola (liiga vähe), suhkrut ja ajaviiteks veel carripulbrit ja kuivatatud basiilikut. Siis panin sinna sisse pestud riisi (mingi suvaline pikateraline) ja segasin pidevalt. Imelikult “naksus”. Lõpuks tundus, et hakkab juba valgest kollakamaks minema, siis lisasin keeva vett. Siis enam riisi liigutada ei tohi, aga vesi pani potisisu hullusti elama. Vett lisasin alguses liiga vähe ja see sai varsti otsa, lisasin hiljem veel, paar korda. Vahepeal proovisin, kas riis on pehme ja panin kaane potile tagasi. Tuli oli poti all pisike. Lõpuks paindus riis normaalselt, siis enam vett ei lisanud (itsitamise koht) ja kogu juurdekallatud vesi oli ise ära kadunud. Riis sai siuke kollakas, praetud maitsega. Mage. Lisain soola ja segasin. Jube hea! Sõin ennast rõngaks.

Siia alla kopeerin raamatust lehekülje, kus autor seda riisi tegema õpetab. Mina kellelgi puljongikuubikuid kasutada ei soovita, küllap leiad ise ka maitseaineriiulilt midagi, et maitset saada. Puljongikuubikud on e-saatanast!

Egiptuse riisi keetmiseks vajad järgmisi aineid: riis, õli, vesi, puljongikuubikud või sibul, (soovi korral) nuudlid vm väiksemad pastatooted, läätsed, lihatükikesed, rosinad vms.
Kõigepealt kalla poti põhja õli. Ei mingit pintsliga kiibitsemist või õlikirmekese pihustamist läbi sifooni – poti põhi olgu korralikult mitmemillimeetrise õlikihiga kaetud! (Siinkandis kasutatakse jõukamates peredes enamasti maisiõli, vaesemates ka päevalilleõli või siis hoopis odavat, pudelil tuvastamata algallikatega õlisegu. Kuid õli maitse määrab palju!)
Nüüd tuleb oluline erinevus, mis tegelikult määrabki, kui mureda või kleepuva riisi saad – sega õlisse k 0 h e kõik vajalikud maitseained ja lisandid, nagu näiteks sool või puljongikuubikud. Puljongikuubikuid kulub umbes iga kahe sööja kohta üks, ja üks igaks juhuks veel. Egiptlane, kui just pole paastuaeg, kasutab enamasti kanapuljongi kuubikuid.
Alles nüüd lisa riis, iga sööja kohta pool mahlaklaasi täit. Egiptlane kasutab üsna pisikese ümariku teraga riisi, millele Eestis ehk kõige paremini vastab pudruriisi nimetuse all müüdav kraam. Selle riisi peseb ta enne veel hoolega läbi, mitte ainult selle tõttu, et odavam riis sisaldab teradele lisaks muudki huvitavat, kuid mitte asjakohast, vaid ka selleks, et pesta välja riisitolm, mis potis haududes muidu riisi pudruseks muudaks.
Nüüd prae riisi! Igapäevases toidukeetmises praetakse riis lihtsalt kergelt läbi, nii et ta värvi ei muuda, kuid muutub klaasjast matiks. Puhas valge riis tõenäoliselt ei võta tükk aega vedu ja alles miski murdepunkti saabudes hakkab äkki pruunistuma kohutava kiirusega. Ära ära kõrveta! Kuid kui oled õlisse seganud ka puljongikuubikuid, pruunistub riis kiiremini ja ka valmis riisi värv jääb karameljam.
Pruun ja läbi segatud? Selge. Ära riisi nüüd rohkem puutu! Samal ajal oled juba keetnud ka kannutäie vett, kalla see ettevaatlikult riisile peale nii, et terad võimalikult vähe paigast liiguksid. Vett ära kalla ka liiga palju, ainult umbes poole rohkem, kui on potis riisi. Selline jäljestus on oluline sellepärast, et kui maitseained kohe õlisse lisada, või vette, ja riisi vee
lisamise järel enam mitte puutuda, siis vee valamisel uuristab poti põhjast üles kerkiv aur endale tuhandeid pisikesi rajakesi läbi riisi, mis kokkuvõttes annabki tulemuseks õhulise ja mureda riisi. Selle tähetarkuseni jõudmiseks kulus mul täpselt kaks ja pool külaelu aastat, aga noh, ma olen ka laisk kokkaja.
Pane nüüd niisiis potile kaas peale ja hauta väikseimal võimalikul tulel, ja riisi rohkem näppimata, kuni vesi on kadunud ja riis on pehme. Nämm! ! Teispool on nõus sellist riisi sööma täiesti ilma igasuguste lisanditeta. Lapsed ka.

3 thoughts on “Riis Egiptuse moodi

  1. Oudekkiu 10. jaanuar 2012, 21:43

    Kuidas oleks vee asemel pannagi tavalist puljongit?

    Like

  2. Manjana 10. jaanuar 2012, 22:01

    Kuna seal on juba isegi hulk õli, siis tasuks vast lisada mingit taimset puljongit. Ta ise seal kirjeldab ka, et võib igasuguseid läätsesid ja ubasid jms keeduveega lisada. Paljud inimesed kasutavad puljongikuubikuid kui maitseainet. Ma üritan sellisest mugavusest hoiduda, samuti nagu maitseainetest nimedega: liha üldmaitseiane, hakkliha maitseaine jne. Kala ja kana maitseainete segu ikka kasutan😀

    Like

  3. […] riisitegemise õpetuse sain ma Egiptuse raamatust vee ühe idee, mille realiseerimise alustamine võttis kauem aega, aga […]

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: