Mida kassid laenutaksid ehk naisteka anatoomia

Käisin nädalavahetusel emal külas ja ta oli raamatukogust laenutanud Rebecca Kingi “Oled armukade?” Pehmekaaneline naistekas 1999. aastal välja antud ja väikeses külaraamatukogus oi-kui-palju kordi väljalaenutatud. Nüüd olen ma läbi lugenud kaks naistekat ja kuna neil on väga palju sarnast, panen kirja naisteka põhitunnused.

Oled armukade?

Oled armukade?

Peategelane
Mõlema naisteka peategelane on süütu väga kena välimusega noor tüdruk. Ta pole kõige rikkamast ühiskonnaklassist, aga ta vanemad on läbi põlvkondade olnud edukad kodanlased ja tüdruk on hästi kasvatatud.  Tüdruk on tark ja tal on ka mingi erioskus. Kingi peategelane oskas kujundada klaasist esemeid ja tema perele kuulus klaasist tarbeasju tootev firma.

Mehed

Peategelasel on isa, kes on positiivne, tark ja hea. Ema ei pruugi olla. Ema kaotamine on 1 võimalusi peategelase vastu kaastunde äratamiseks. Kõige olulisemad naisteka tegelased on kaks meest, kes peategelase armastust tahavad: üks väga rikas, teine vaene. Positiivne mees on rikas, negatiivne kangelane – vaene. Kuigi  raamatu alguses jättis vaesem mees postiivse mulje ja tema vaesus ei paistnud välja. (Ta oli tüdruku isa firmas raamatupidaja – raamatupidaja elukutse vihjab külmusele ja pedantsusele). Rikas mees oli väga rikas. Selles raamatus kuulus talle väga vana klaasivabrik ja -konsern Veneetsias Murano saarel. Raamatu alguses tundus ta liialt vägivaldne ja pisut armukade, pärast vägivallaga enam probleeme polnud.

Armastus

Kuna peategelane on noor ja süütu, siis ta ei saa aru millal ja kellesse ta on armunud. Lugeja juba ammu teab, aga tüdruk ei saa midagi aru. Rikas mees puistab ta üle väga kalliste kingitustega, aga rahal ei ole armastusega mingit pistmist. Ikka vaid tõeline tõmme kahe inimese vahel. Cartlandi raamatus seksi polnud, selles oli. Mu ema, kes on rohkem naistekaid lugenud, ütles, et kõikides naistekates (kus seksi kujutatakse) on seksistseenid täpselt samasugused. Minu arvates sarnanes seksi kirjeldus pornofilmides näidatavaga: eelmängu suht-koht pole, on suur kirg, mis nõuab kohest misjonäripoosis suguelundi rütmilist liigutamist, mis lõpeb mõlema üheaegse orgasmiga.

Kuidas kirjutada naistekat

Võtad kõik selle, mis ma ülesse tähendasin ja kirjutad. Nii lihtne see ka pole. Ma lugesin selle Kingi naisteka ühe hingetõmbega läbi. Öösel kell neli lõpetasin ja vahepeal und ei tulnud. Väga loetavalt kirjutatud. Mõningad kirjeldused, ei midagi liigset, aga piisavalt, et oleks selge kes-mis-kus. Algajal kirjutajal on alati probleeme rütmi hoidmisega ja üleliigsetest heietustest hoidumisega. Naisteka rütm on alati paigas ja kirjanik teab kuidas kogu aeg lugejat midagi ootama panna. Sa tead küll, et peategelased lõpetavad üksteise embuses, aga ega nad sinna nii lihtsalt ei pääse, neid segab tuhat takistust.

Langile võiks naistekad meeldida

Lang on meil ju tulipuhas kapitalist ja reformikas. Talle peaks meeldima raamatud, mis propageerivad rikka inimese õnnelikku, kuid aeg-ajalt takistustele komistavat, elu. Meie valitsus peaks ju jumaldama raamatut, kus negatiivne tegelane on vaene inimene. Reform ju räägib, et kõik võivad õnnelikuks ehk rikkaks saada ja ega meil ju vaeseid polegi. Naistekad räägivad ka, et õnn on rahas. Nad ei ütle seda otse, aga kahtlust ei ole: vaesus sunnib vargile ja sünnitab negatiivseid tegelasi. Mõlemas naistekas oli sama liin. Naistekad peaksid olema valitsuse poolt kõigile eestlastele soovitatav kirjandus: peseb aju ja propageerib reformierakonna vaateid.

%d bloggers like this: