Mul on firma ja ma kirjutan ja maksan arveid, jeee!

Järg lugudele Firma registreeritud, kuidas edasi ja Vajad firmat, kuidas alustada.

Täna selgitan kuidas arveid kirjutatakse.

Kui Firma registreeritud, võiksid tegutsema hakata. Kujutame ette, et sul on klient, kes tahaks raha anda, sest osutasid talle teenuse või andsin mingi kauba. Nüüd tuleb arve välja kirjutada. Muideks – tänapäeval ei pea kõiki arveid enam paberile trükkima, neid võib teha arvutis ja saata välja e-mailiga. Soovitav on teha arve arvutis mingi kirjakirjutamise (näiteks: MS Word) programmiga valmis ja siis konverteerida ta pdf-i, sest spdf-i loevad nii mäkid kui kõik muud arvutid.

Kõige lihtsam arve näeb välja selline:

Arve käibemaksuta, näidisSellel arvel puudub vaid käibemaks, kuna sa pole ennast veel käibemaksukohustuslaseks registreerinud, siis ei tohi sa ka käibemaksu arvele kirjutada. Kui küsib: “Kus on käibemaks?”, siis ütled, et sa pole km-kohustuslane. Selle lause (pole käibemaksukohustuslane) võib ka arvele kirjutada. Üldse võib arvele kirjutada erinevaid jutte ja panna igasuguseid pildikesi (näiteks: firmale kujundatud eriti ilus logo), aga kõik see, mida sa mu näidisarvel näed, peab seal kindlasti olema. Kus mingi nimi või number asub, on sinu vaba valik.

Arve numbriks kirjutavad suured firmad igasugu pikki numbrijadasid, nende arvutiprogramm toodab neid. Sina, kui väikese firma omanik, võid kirjutada ka väikseid numbreid. Oluline, et kõikide väljastatud arvete numbrid tuleksid järjest, sest siis saab kontrollida, et kõik arved on kenasti olemas.

Samasuguse arve koostavad nii FIE-d, osaühingud kui mittetulundustühingud, juhul kui nad on kellelegi midagi müünud. Kui sa oled km-kohustuslane, lisanduvad arvele käibemaksu summa ja arve summa ilma ja koos käibemaksuga ning sinu firma andmetesse sinu km-registreerimise number.

Kas arvel peab olema ostja aadress ja täisnimi?

See sõltub ostja soovist. Kui ostja on firma, siis tema arvele on vaja õiget nime ja aadressi, aga kui on eraisik, siis pole oluline, kui ta ise seda ei soovi. Poes eraisikuna saia ostes saad ju tšeki, aga seal pole sinu nime ja kodust aadressi, kuid sa võid sellist tšekki nõuda. Muideks: sularahatšekk on ka sisuliselt arve ja peab sisaldama samu ridu nagu suvaline arve. Arve väljastanud firma nimi, aadress ja reg. number (ehk sinu andmed) peavad arvele kirjutatud olema.

Kas ma peaks oma firmale pitsati tegema ja sellega arveid märgistama?

Ei, pitsati omamise kohustustust Eestis enam pole, aga kui tahad, osta pitsat ja märgista oma pabereid rõõmuga.

Raha kulutamine. Kelle arveid võib kuludesse kanda?

Kindlasti tekib sul hunnik igasuguseid kulusid, mida tahaks firma kuludesse kanda.

Bürokraadi esimene nõuanne: kuludesse saab kanda neid kulusid, mille kohta on sul olemas korralikult vormistatud arve ja sellele on kirjutatud sinu firma nimi ja aadress. Mitte sinu enda nimi vaid su firma nimi. Kui sa omad telefoni ja telefoniarve tuleb su isiklikule nimele, siis firma seda kinni maksta ei tohi. Vormista ümber või maksa omast taskust.

Kui sa teed tööd omas kodus ja arved tulevad sinu nimele, siis sina neid kodus tekkivaid kommunaalkulusid firma kulusse kanda ei tohi.

Ma ei saa soovitada, et müü oma maja oma firmale maha, aga kui soovid, võid seda teha. Kuid siis tuleb firmas üürilepinguga voristada ära, miks sa oma töökohas elad ja selle eest ka firmale üüri maksta. Kui maja firmale müüa ei taha, võid vormistada, et firma üürib sinult kui eraisikult mingit tuba. Siis tuleb firmal selle pealt tulumaksu maksta, sest firma ei saa eraisikutele niisama raha anda.

Ka vee, elektri jms arvetega tuleb arvestada, et need on kinnisvara omaniku nimel ja sa ei saa firma kuludesse kanda sinu nimele vormistatud arveid. Kui sa vormistad firma kuluesse oma isiklikke arveid, siis seda nimetatakse erisoodustuseks ja tuleb riigile maksta mitmeid erinevaid makse.

Ehk sul on valida, kas kinnisvara on sinu oma ja sa üürid seda mingis osas firmale või kinnisvara on firma oma ja firma üürib seda su perekonnale. Firmale kuuluva kinnisvara väljarentimine on maksude koha pealt igakuiselt odavam, kuna sellele ei lisandu mingeid riigimakse (eluruumide üürimine on käibemaksuvaba), aga kui sa rumal oled ja su firma pankrotti läheb, oled majast ilma.

Osaühingu ja FIE kulude arvestamise vahe on see, et FIE võib oma elamise elektri, vee, prügiveo jms arveid mingis osas (mitte täies summas, kuna ta elab seal ju ka) kuludesse kanda, sest ta ongi füüsiliselst isikust ettevõtja ja vastutab kogu naha ja karvadega. Osaühingu omanik ei vastuta ametlikult millegi eest ja osaühing ei tohi omanikke kuidagi maksuvabalt hellitada, ilma et ta seda palgaks, erisoodustuseks või dividendiks ei nimeta.

Mida ma kuludeks kirjutan?

Kõigepealt ikka kõik need kulud, mida sa firma jaoks tegema pead – paberi ja pliiatsi ja tooli ja laua jne. Ka selle raha, mille sa firma asutamisel riigilõivuks maksid. Aga näiteks igasuguseid trahve, mida sulle või firmale tehakse, kuludeks kirjutada pole mõtet, kuna neilt tuleb maksta makse. (Muidugi, kui näiteks maksuametile maksad viivise, siis sa pead maksma sellelt tulumaksu ja siis kannad ikka kõik kuludesse.)

PS! Kõik, mida sa oma firma pangaarvel toimetad, tuleb ka raamatupidamisest läbi kanda. FIE pangaarve on samas ka isiklik ja kõike sealtoimuvat kajastada pole vaja.

Mida teha, kui poemüüja ei oska vormistada tšekki mu firma nimega? No kui tšekil on kõik muu kenasti kirjas, siis oma firma nime ja aadressi võid sa erandkorras sinna ka ise juurde kirjutada.

Kuid kui sul on isiklik auto, millega sa näiteks kliente külastad, siis sõlmid enda ja firma vahel lepingu, et kasutad autot töösõitudeks ja siis pead oma töösõitude kohta sõidupäevikut (otsi googlist, mis see on), siis võid alles siis maksuvabalt endale maksta nii palju, kui parasjagu on seadusega lubatud (googelda). Kui sul o firma auto, siis ei tohi sa sellega erasõite teha ja kui teed, maksad erisoodustusmakse.

Teine kulu, mida saad maksuvabalt välja maksta, on komandeeringud. Komandeering on selline töökohustus, mida sa täidad väljaspool töölepingus märgitud töökohta. Kui sa töötad Tallinnas, siis Tartusse sõitmise sõidupiletid tõestavad su komandeeringut sinna ja need võib koos hotelliarvega välja maksta. Kui sa sõidad Eestist välja, siis võib lisaks sõidupiletitele ja hotelliarvetele maksta välja ka päevaraha 22,37 eurot päevas. Päevi loetakse nii, et kui sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00, läheb esimene päev kirja ja kui saabud koju öösel pärast kella 3.00 on viimane päev. (Ka komandeeringurahade suurus muutub aastast aastasse).

Kuidas palku ja palgakulusid arvestatakse on juba omaette ja pikem jutt.
Reklaam: Võta endale raamatupidaja!

Tagged:

One thought on “Mul on firma ja ma kirjutan ja maksan arveid, jeee!

  1. Peeter Marvet 11. märts 2012, 11:04

    selle “erandkorras ise tsekile firma nime” kirjutamisega oli vist nii, et mingi määrani (võimalik, et 200€) võib täitsa rahulikult ise kirjutada… aga ma ei suuda hetkel allikat leida (raamatupidamiskonverentsil audiitorid õhtul õllelauas rääkisid)

    ja arvete tegemiseks võib olla päris sheff pruukida mõnda sellist online-lahendust nagu http://tradeshift.com – saad PDFi väljatrükkimiseks või otse kliendile e-posti saata

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: