Maksud palkadelt ehk kes ei maksa sotsiaalmaksu?

Viimase kuu aja jooksul on juba paar inimest mu käest küsinud: “Kelle töötasult ei maksta sotsiaalmaksu?” Nende inimeste puhul on kaudselt või otse olnud tegemist loomingu müümisega.

Et kõik selge oleks, alustame algusest. Firma, kes maksab eraisikule raha ja eraisik ei esita talle FIE või mingi firma nimel arvet, peab eraisikule makstavalt rahalt tasuma erinevaid makse: tulumaks, sotsiaalkindlustus, pensionikindlustus, töötuskindlustus. Sõltuvalt inimesest ja tööst võivad need maksud olla erinevad.

Siin pildil on ekseli tabelis näide palgast ja maksudest, kus on arvestatud kõik, mis vähegi võimalik. Ühtlasi on tegemist Eesti kõige tavalisema kuupalgaga, millega peavad hakkama saama päris paljud inimesed. Eestis 2012. aastal kehtiv miinimumpalk, millest vähem ei tohi maksta, kui inimene töötab kõik tööpäevad ja kaheksa tundi päevas on kätte 239 eurot ja 34 eurosenti ehk inimene võib päevas laristada maha peaaegu kaheksa eurot!

Tulumaksu arvutust näeb valemina ülemisel real. “Round” on ekseli käsk ümardamiseks ja viimane number 2 näitab, et ümardada tuleb kaks kohta peale koma. 144 on 2012 (ja eelmisel) aastal kehtinud maksuvaba miinimum ühes kalendrikuus. See võetakse brutopalgast tulumaksu arvestamiseks maha põhikohaga töötajal või kui töötaja ütleb, et ta sooviks selle maha arvestada selle palgamaksja juures. Kui palka arvestatakse mingil põhjusel ühes kuus vähem kui 144 eurot, siis saab arvestada nii suure tulumaksuvaba miinimumi kui suur on palk. Töötaja saab ülejäänud summa maksuametilt aasta lõpus tuludeklaratsiooniga tagasi, juhul kui tema palgalt mingi kuu siiski on tulumaksu makstud.

Pensionikindlustus 2% kehtib inimestele, kel on olemas leping II samba kohta. Minul näiteks pole ja mingist vanusest allapoole on see sammas kohustuslik. Selle summa saavad pangad endale, panevad selle huugama ja kindlustatule ütlevad: “Ups, juhtus!” Ehk sisuliselt on see meie riigi abi kõige nõrgematele, ehk pankadele, mille nood iga kuu kindlalt kätte saavad ja tänu sellele jpm ei lähe Rootsi pangad Eestis pankrotti ja maksavad kinni rootslaste võlad (juttu suhtumise vaatenurga valik on vaba).

Pensionikindlustus on jaotatud kaheks ja toda 2,8% nimetatakse töötaja kohustuseks ja 1,4% tööandja kohustuseks. Praktikas on nad muidugi mõlemad tööandja kohustus maksta, aga arvestusviis on erinev. Too 2,8% lahutatakse palgast tulumaksu arvestamiseks ja samuti võetakse see brutopalgast maha, kui töötajale palka välja makstakse.

1,4% töötuskindlustus on mingis mõttes sarnane sotsiaalmaksu 33%-ga: mõlemad arvutatakse brutopalga pealt ja ei võeta kuskilt maha, vaid kantakse otse maksuametile. Sotsiaalmaksu (33%) kutsutakse isikustatud maksuks, kuna seda arvestatakse ja deklareeritakse iga inimese kohta eraldi. Too 1,4% arvestatakse kõikide inimeste (kui palgalehel on palju rahvast) brutopalkade summalt. Sotsiaalmaksuks kutsuvad inimesed, kes pole raamatupidajad, mõnikord igasuguseid palkadelt arvestatud makse välja arvatud tulumaks. Kui Ansip rääkis, et järgmisest aastast langeb töötuskindlustus 3%-le, siis pidas ta silmas mõlemat töötuskindlustust kokku ja pole teada, kumba neist ta vähendada kavatseb: ühe puhul hakkab inimene rohkem palka kätte saama, teise puhul langeb tööandja maksukoormus.

Selline näeb välja kõige tavalisem palgaarvestus.

Millised on maksude maksmise erandid?

Nagu jutt algas, siis mingi loova töö eest pidavat olema võimalus inimesele makstavalt summalt mingeid makse mitte maksta. Ehk on olemas erandeid, mille kasutamine ei ole kohustuslik, kuna maksud on need, mis riigil aitavad riigina funktsioneerida.

Hakkame kaevama erinevates seadustes, et palkade maksmisel erinevuseid leida.

Töötuskindlustuse seadus räägib kes on töötukindlustuse seaduse mõistes kindlustatu ja kes mitte (kes pole, nende pealt ei pea maksma). § 3 järgi ei ole Eesti töötuskindlustusega turvatud sellised töö kaotanud inimesed:

  • FIE (kes seda ka maksma ei pea) ja kui töötuks jääb, oma viga.
  • pensionär
  • juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus
  • ning sellised inimesed nagu notar, kohtutäitur, vandetõlk või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, keda käsitatakse maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana.

Vot ja selles viimases punktis asubki too kivi alla peitunud vähk, millest mu loomingulised tuttavad rääkisid ja mida erinevad firmad palga maksmisel kasutavad.

Kes on vabakutseline loovisik, kellele tasu maksmisel töötukindlustusmakset maksma ei pea (sest ta ei jää kunagi töötuks :D)?

§ 3 Vabakutseline loovisik

(1) Vabakutseline loovisik on käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 (§ 2. Loovisik (1) Loovisik käesoleva seaduse tähenduses on autoriõiguse seaduse mõistes autor või esitaja, kes tegutseb kujutava või rakenduskunsti, lavakujunduse, audiovisuaalse kunsti, lavakunsti, kirjanduse, muusika või arhitektuuri alal) märgitud loomealal tegutsev autor või esitaja, kes ei ole avalikus teenistuses või ei tööta töölepingu või muu sellesarnase püsiva iseloomuga võlaõigusliku lepingu alusel.

Ehk kui maksta tasu kellelegi, kes on firmale osutanud mõne nendest allajoonitud tegevustest, siis ei tohiks temaga teha püsivat lepingut, vaid käsitleda teda kui loovisikut, kelle pealt ei pea töötuskindlustust maksma.

Tulumaksu seaduse järgi kuuluvad tulumaksuga maksustamisele kõik tavalistele eesti inimestele makstud tasud, välja arvatud ettenähtud piirmääras olevad komandeeringud jms, millest ma eelmises postituses kirjutasin.  Erandid on kirjas tulumaksuseaduse § 13 lõige 3.

Sotsiaalmaksu seaduse järgi on sotsiaalmaksust vabastatud § 3 kirjeldatud asjad: autokompentsatsioon, haigushüvitised, komandeeringud, välismaalased jpm. Aga palgad igasuguste tööde ja teenuste eest maksustatakse sotsiaalmaksuga 33%. Selle raha järgi kindlustatakse inimene haigekassas ja kunagi kauges tulevikus tavalise pensioniga. Sotsiaalmaksu makstakse ka pensionäridele makstavalt palgalt.

Sotsiaalmaksu maksmise erandid

Kuid on olemas ka erandid, mis leiab eriti bürokraatlikus kirjas sellistest sotsiaalmaksuseaduse punktidest:

  •  § 2 Maksuobjekt. Lõige 1 punkt 4)  juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul (ehk kui on tegemist tasuga, mitte dividendiga);
  •  lõige 1 punkt 6)  füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul
  • lõige 21Mitme tööandjaga töö- või teenistussuhtes oleva isiku eest maksab sotsiaalmaksu vähemalt käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt (91,75 eurot kuus) tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu.

§ 9. Sotsiaalmaksu maksmise kord. Lõige 1. Sotsiaalmaksu maksja on kohustatud: 1)  arvestama käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–4, 6, 8 ja 9 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta ja maksma §-s 7 toodud määras sotsiaalmaksu (33%), arvestades käesoleva lõike punktis 2 sätestatut (kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks);

Need pagrahvid on aga nii mõnusalt segamini keeratud, et võta 1 ja viska teist.
Mina tean, et omanikele makstavatelt dividendidelt ei maksta ei sotsiaalmaksu ega töötuskindlustust vaid ainult tulumaksu (seda siis ütleb see § 9, lõige 1 punkt 2). Sotsiaalmaksu ei maksta ka haigustasudelt, vangide ja kaitseväelaste tasudelt jpm, mis tavalist inimest liiga tihti ei puuduta.

Täiendatud 15. märts: Litsensitasud

Ajasin nüüd jälgi tagant ettepoole. Minu tuludeklaratsioonis on ajalehe artiklite eest saadud tasud nimetusega “rent, üür, litsentsitasu (va ettevõtlus)”. Sellise sildi saamiseks, peab selle deklareerima palgadeklaratsioonis väljamaksuliigina nr. 02. Mille nimi on “rendi- või üüritasu ning litsentsitasu („Tulumaksuseaduse” § 16), välja arvatud kui väljamakse saaja on äriregistrisse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ning tasu on tema ettevõtlustulu.

Tulumaksuseaduse  § 16 räägib autori ehk litsentsitasust, millelt makstakse tulumaksu ja maksuameti lehekülg teatab, et sellelt sotsiaalmaksu ei maksta kui on tegemist varemloodud teose kasutamisega, aga kui tehti uus värk, siis makstakse. Tavaliselt antakse ajalehtedele ja kirjastustele teoseid, mis on varem valmis ja ainult ootavad jällekasutamist😉

Oehh!

Kes aga soovib end haigekassaga kindlustada, on ise firma omanik, maksab endale palka ja tasub sotsmakse, saab seda teha internetis eesti.ee lehel x-tee, aga õige koha leidmiseks kulub meeletult kaevamisvaeva.

Mittetulundusühingute maksud

MTÜ puhul toimub palkade, komandeeringute, autokompensatsioonide jms maksmine sama reegli järgi kui osaühingul. Kui aga keegi vaatas tulumaksuseadust, siis seal on selline paragrahv: “§11. Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekiri.”

Selle paragrahvi uba on selles, et kui teha mtü ja see vastab seal paragrahvis kirjeldatud nõuetele, tuleb mtü paberid esitada, et ka sinna nimekirja saada. Nimekirjas olemise tulemusel saavad inimesed, kes mtü-le rahalisi annetusi teevad, nende pealt oma tuludeklaratsiooni esitamisel tulumaksu tagasi. See võiks innustada inimesi mtü-le annetama. Annetustest kogunevat raha saab kasutada nende eesmärkide täitmiseks, mis on kirjas mtü põhikirjas ja mingeid muid osaühingust erinevaid makse mtü-l pole. Ka nende raamatupidamist tehakse sisuliselt sama moodi kui osaühingu oma. Kasumiaruandes on mõningad erinevused, kuna kasum-kahjum kannab nime “Tulem” ja aruanne nimetust “Tulemiaruanne” ning seal kirjeldatakse projekte, mida on ette võetud. Loomulikult ei võta mtü asutajad seda tulemiks nimetatavat raha enda tarbeks (D&G, Gucci)  välja, mis projektidest üle jäi, vaid korraldavad selle eest uusi projekte. Mis ei tähenda, et mtü põhikirjaline eesmärk ei võiks olla vaestele inimestele riiete ostmine.

Vot siuke jutt täna. Ma mõtlesin, et paneks palga lausendid ka kirja, aga need on ikka kohutavalt igav lugemismaterjal. Kes soovib, võib kommentaaridesse kasulikke lisanõuandeid jagada. Tänud neile, kes seda juba teinud on.
Reklaam: Võta endale raamatupidaja!

Tagged:

%d bloggers like this: