Kuidas filme crossitakse

Umbes aasta tagasi tuli mulle hea mõte teha üks crossitud film. Mul on vanadest aegadest olemas filmile pildistav fotokas. Sisuliselt seebikarp, aga suhteliselt korralik. Mis asi on crossimine, saab teada siit. Lühidalt öeldes on cross processing (mitte cross dressing, kuigi idee on samuti vahetus) filmi ilmutamine nii, nagu algselt seda ei mõeldud.

Mina otsustasin kõige lihtsama variandi kasuks: ostan slaidi-filmi ehk positiivfilmi ja ilmutan selle negatiivfilmile kohaselt.

Mõeldud-“tehtud”. Läksin suvalisse kaubanduskeskuse fotopoodi ja küsisin, kas neil slaidifilmi on ja millises valikus. Müüja vaatas mind sellise näoga, nagu ma oleks just ajamasinast välja astunud ja pärineksin 20 aasta tagusest ajast. Minu mälu järgi tal sellist iidset värki müügil polnudki. Ja ma ei allunud provokatsioonile mustvalge film osta.

Nonih, tundub, et olen tulnukas. Aga ma olen tulnukas, kes ei kavatse kohalike kommetega kohaneda! Läksin järgmisesse poodi ja seal müüdi positiiv-filme. Minu unistused kuidas ma valin erinevate firmade erinevat liiki filmide vahel, jäi fantaasiaks minu pisikeses blondis peas. Aga internetis kirjutas, et erinevate filmidega saab erinevat tüüpi efekte ja mul olid plaanid …😦

Ostsin Fujichrome filmi Sensia, isoga 200, mis peaks ka kehvema eestimaa ilmaga enam-vähem klappima. Välk mu seebikarbil töötab. Tolle filmi kohta polnud keegi crossija internetis midagi rääkinud.

Uuesti filmile pildistama hakates meenus, miks see mulle vanasti eriti ei meeldinud. See võtab kohutavalt kaua aega, kuni film täis saab. Vanasti müüdi lisaks tavapärasele 36-kaadrilisele filmile ka 24-kaadriseid ja vist ka 12-kaadrilisi. Loomulikult tänapäeva Eestis ei müüdud lühemaid kui 36-st. Ja kogenud inimene teab, et sinna mahub veel mitu pilti lisakski. Vot, ja nii ma pildistasingi seda filmi terve aastakese. Aparaat oli tihtipeale kaasas, aga piltimiseks tuju polnud. digiaparaadiga on ju miljon korda lihtsam.

Eelmisel nädalal sain lõpuks filmi täis. Mulle lähim ilmutuskoht asub sikukas ja on klick. Nende lehel oli kirjas, et nad teevad ainult C-41 ilmutust. Täpselt see, mida mul vaja. Viisin filmi neile, rääkisin müüjale oma jutu ära. Müüja tegi tulnuka näo (viisakas temast). Kirjutasin nende paberile ka oma käega peale, et tahan C-41 ilmutust. Müüjale ütlesin, et mina vastutan. Pea nädal aega pidin ootama, enne kui võisin järele minna. Kuna ma andsin neile telefoninumbri, aga keegi ei helistanud, olin mõnusas ootusärevuses. Aga nemad, seanahad ja idoodikari, jätsid mu filmi ilmutamata, sest topsi peal polnud kirjas C-41 vaid nood teised tähed. Perse!

Läksin vuhinal ja pisukeste hirmuvärinatega Solarisse, seal on Fotoluks. Nagu leti taga olevale naisele oma filmirulli näitasin, küsis tema: “Kas crossida?” Jee, ma oleks tahtnud teda kallistada!Mina ei olnud tulnukas, tema ei pidanud UFO nägu tegema. Lõpuks olin sattunud kohta, kus asja tuntakse! Ja nad tegid tunni ajaga selle ilmutuse ära. Ma käisin sel ajal raamatupoes ja lugesin kolme raamatu algust, millest üks mulle isegi meeldis.

Noh ja nüüd ma siis skännisin neid sisse (film näeb välja negatiivilik). Ma tahtsin seda ise teha, sest ma võin😀

Nüüd ma pean mõtlema, millised mu kunstilisest mõõdupuust üle küündivad. Praegu panen siia ühe juhusliku valiku.

Harku karjäär

Harku karjäär

One thought on “Kuidas filme crossitakse

  1. vdo7 25. juuni 2012, 22:51

    Vaat see oli kyll nyyd huvitav! Mulle öudselt meeldib tone curve’ga mängida, aga see on juhitud protsess…crossing aga etteäraarvamatu.
    Siis veel tuli möte, mul on neid pos.filmi slide igavene hunnik ja nad on vist oma värvi kaotanud (kah huvitav tulemus), peaks need arvutisse tömbama. Avastasin, et kodus on isegi selleks masin olemas (Film Scanner FS-500). Ei tea, kust see siia sattus, pole nagu meist keegi ostnud seda…

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: