Öös on lendavaid hiiri

Põhja-nahkhiir. Eptesicus nilssonii

Põhja-nahkhiir. Eptesicus nilssonii

Täna öösel käisin nahkhiiri vaatamas. Üks tuttav mainis, et ta läheb Kadrioru parki oma ülikooli välipraktikaga seoses neid uurima ja muidugi tahtsin mina ka kaasa.

Saime kokku poole üheteist paiku. Jaaniööde värk, ega eriti pime ei ole, aga kuna nahkhiired on kohalikud, siis saavad nad ka natuke valgemas hakkama. Ma poleks iial uskunud, et neid siin nii palju võib olla! Inimesele on nende heli liiga kõrges toonis ja seepärast oli meil grupi peale kaks masinat, mis nende hääle inimkõrvale kuuldavaks tegid. Erinevat liiki nahkhiired teevad erineval kõrgusel häält ja nii saime ka kohe öelda millise liigiga oli tegemist. Kadrioru pargis pidi kokku olema vähemalt seitse liiki. Nii palju erinevaid meil näha ei õnnestunud.

Kõige tihedamini nägime ja kuulsime Põhja-nahkhiirt või nagu asjatundjad ütlesid – Põhjakas. Peale tema veel pargikat, Kääbust ja hiljem nägid nad tiigi juures ka Veelendlast. Kõigepealt hakkas masinast kostuma klõbinat ja siis suunasime pilgud taevasse. Põhjakad lendasid umbes teise korruse kõrgusel ja üks tüüp tegi Weitzenbergi tänaval meie ligidal päris palju tiire ühe aia kohal. Kuna öösel linnud ei lenda, siis kõik, kelle kohta võiks arvata, et nad on pääsukesed, on tegelikult nahkhiired. Ega nad linnu moodi ei lenda ka. Pigem nagu pisike lendav tünder. Tiibu näeb, aga need liiguvad kiiremini kui linnul ja ta lendab ka rohkem loperdades, muarust. Natuke liugeb ka. Keha on tiibadega ja linnuga võrreldes suurem. Kui ta mingit putukat näeb, siis tal hääl muutub ja ta teeb mõned haagid. Mitte siuh-viuh nagu pääsuke, aga sujuvamalt. Kui nad omavahel suhtlevad, siis pidavat ka teistsugune hääl olema.

Aga suhtlemist me ei näinud. Jäi mulje, et nad on suht üksildase eluviisiga. Too Põhjakas talvitub Eestis, aga rändavad liigid lähevad minema üksinda. Ei mingit öist nahkhiirte kolmnurka taevas lõuna poole laperdamas. Talvituvad nad küll suurte salkadena ja muidu pidavat neil ka karjakogunemisi olema. Sügisel nad paarituvad ja siis on emane teoreetiliselt tiine, aga loode hakkab alles kevadel arenema. Mingi liigi kohta rääkis asjatundja, et too käib talvisel uneajal magavast emasest nii üle, et too ei teagi, et talle titt tehti.

Ilmset mul ei õnnestu endale seda masinat soetada, millega nahkhiire häält kuuleb, aga nüüd ma tean, et neid on igal pool. Kindel koht, kus neid näeb, on tiigi kohal. Seal lendavad nad eriti madalal ja neid on palju. Kadrioru alumisel tiigi juures on 24h tiigivaht ja kuna juba eelmisel ööl käidi nahkhiiri vaatamas, siis vaht juba teadis ja tuli kohe meie juurde ja rääkis, et oli neid varem valgemas suurte karjadena seal lendamas näinud. Kadrioru kõigile teada tiik on samuti öösel kenasti valgustatud ja purskkaevud töötavad, aga inimesi, peale nahkhiirevaatlejate, kesköösel pole. Soovitan soojalt ilusa ilmaga öine jalutuskäik ette võtta, minul on küll plaan neid vaatama minna. Kuna ma olen nüüd asjatundja, võin giidi mängida.

PS! Nii kenasti valgustatud nahkhiirt nagu fotol, meil näha ei õnnestunud. Ilmselt see belglane, kelle pilt see on, tegi mingi spetsvalgustuse, et ilusat pilti saada.

2 thoughts on “Öös on lendavaid hiiri

  1. KahTriinu 15. juuni 2012, 21:20

    Täna äkki näeme parvlemist ka!

    Like

    • Manjana 16. juuni 2012, 22:30

      Ma lugesin seda kommi liiga hilja, täna on juba homme😦

      Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: