Roheline: Mida teha penoplastiga?

Penoplast ehk vahtplast on kena eestikeelne nimetus valgele pakkematerjalile, mida saab erinevates vormides kaasa, kui osta keskmist või suuremat kasvu elektroonikat. Nii mul juhtuski ja kuna mulle meeldib mõelda endast kui rohelise eluviisi austajast, ei suutnud ma seda ära visata. Nüüd vedeleb see mul jalus ja otsustasin internetist uurida, mida teha, et ma puhast valget kerget materjali lihtsalt ära viskama ei peaks. Kõigepealt seisin küsimuse ees, et kuidas selle nimetus võiks ingliskeeles olla, kuna penoplastile vastavad ainult eestikeelsed ja mõned venekeelsed internetilehed. Proovisin erinevaid kavalaid võtteid googli pildiotsingule, kuid ükski ei näidanud õigeid pilte. Kõige suurem sõber google pakkus mulle ka kena sarnase ingliskeelse sõna, mille tulemusena sain peenise pikendamise fotosid, iuuu!

Styrofoam, vastplast ehk penoplastKuid lõpuks aitas mind välja rongimees.ee, kes andis nii ingliskeelsed väljendid kui ka ideesid. Inglise keeles on kasutusel sõna Styrofoam, mis on tegelikult mingi firma toote nimetus, aga nüüd üldnimena kasutuses. Teine sõna EPS on kehvem, kuna otsinguga on sel liiga palju vasteid.  Pealegi on EPS see peenem graanulitest õhuline pakkematerjal, mida võib pakkuda näiteks lauamängud.ee-le, kuna pakkide saatmisel on seda mugav mängukarpidele pehmenduseks panna ja poest ostes on pakkematerjal arusaamatult kallis.

Rongimees räägib, et penoplast on kergelt painutatav, kui kasutada kuumaõhupuhurit. Sellist riista mul kodus pole. Lõigata saab ka, vaibanoaga. Selle olemasolus pole ma päris kindel (pealegi teeb penoplast noaga lõigates siukest häält, mida ma kuulata ei soovi). Eriti suurtel meistrimeestel on kodus kuumaks minev lõikamisvahend, mida mul, loomulikult, pole. (Kui keegi ostis nõuka ajal lastele mõeldud puusse mustrite põletamise kompleti, siis too masin on väiksemõõduline kuuma lõiketraadiga masin). Nojah, rongimees tegeleb maastikumudelite jms tegemisega. Keda siuke värk huvitab, teeb juutuubis otsingu “Mountain and Stream Crafting” ning saab teada kuidas poest osta vahtplatsist plaate ja neid töödelda (ning pool sellest prügikasti visata), aga see mind ei huvita. Otsin edasi.

Peamisel satun ameerika lehekülgedele, kus soovitatakse pöörduda kodule kõige lähema firma poole, kes su vahtplasti kenasti ära prügistaks. Pole kuulnud, et Eestis sellist firmat oleks.  Siis leidsin ma videosid kuidas välismaal on penoplasti tükeldamise liinid ja kuidas kodus panna kaussi atsetooni ja sinna sisse kastes vahtplast kaob. Aga otsisin, mis ma kaevasin, ei leidnud ma midagi põnevat, mida järgi teha.

Kui keegi leiab või teab midagi vahvat, mida saab vahtplatsiga teha, andku teada. Mina otsustasin, et tükeldan need pakendijupid veel pisemateks tükkideks ja teostan ära mitu aastat seisnud mõtte – teen kott-tooli. Juba ammu oli siuke plaan, aga see jäi pidevalt sisu taha toppama. Nüüd on mul sisu olemas. Ehk ainus kasutatav mõte pealkirjale vastuseks: tükeldada penoplast käepärasteks tükikesteks ja kasutada sisuna.

Tagged:

3 thoughts on “Roheline: Mida teha penoplastiga?

  1. Marek 19. juuni 2012, 00:46

    Pakendiseaduse mõistes on tegemist plastist pakendimaterjaliga, mida tuleks ära anda pakendikogumise konteineritesse. Täpselt samast materjalist tehakse muide penoplastist soojaisolatsiooniplaate, mida ehituspoest kalli raha eest saab osta, kuna tegemist hea soojusisolaatoriga. Veel üks kasutus on põletamine prügipäletusjaamas (Eestis varsti selline alustab).

    Üldiselt on tegemist erakordselt vastiku materjaliga, mis mürgitab meie igapäevast elukeskkonda ning päeva lõpuks koguneb keset ookeanit hiigelsuureks jäätmesaareks. Mina soovitan sellest kraamist kiirelt lahti saada.

    Like

  2. vdo7 25. juuni 2012, 23:03

    Ka mina olin hädas. Hoidsin ilusaid valgeid plaate garderoobiruumis kapi otsas – et kui nii soojad käes hoida, kyllap hoiavad hästi sooja – äkki läheb vaja. Aga ajasid puru ja vötsid ruumi. Paar tykki said kassiluugi juurde maha pandud (naaber soovitas, et loomal soe istuda oleks, tema pani ka) ja ylejäänud läksid prygitöötlemiskeskusse koos suure prygipäeva autoga. Pärast viskasin ka kassi istumisaluse ära, tuul ajas seda terrassil nurgast nurka ja ega ta sest hoolinudki.

    Like

  3. Manjana 26. juuni 2012, 00:10

    lõppkokkuvõttes ma tükeldasin need ära ja õmblesin koti, mille sisse tükid läksid. Nüüd on vaja sellele kotile veel ärakäiv-pestav kate teha ja ma olen õnnelik kott-tooli omanik. laps arvab juba praegu, et on väga hea tool. siuke kerge ja krõbisev, midagi ei pudene välja ega lähe hulkuma. loodetavasti kasutamise käigus lähevad tükid väiksemaks ja kott saab lohmakam, millest on ka vaid rõõmu.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: