Norskamisest

Sattusin telekast vaatama saadet Galileo, kus prooviti erinevaid vahendeid, mis peaksid inimese norskamist kas ära hoidma või vähendama. Mul pole selle probleemiga juba üle kuu mingeid probleeme olnud, aga mul tekkis üks idee.

Norskamist peetakse, üldjuhul, vanemate inimeste probleemiks, või vähemalt pidavat see vananemisega suurenema. Saates räägiti, et norskamine tuleneb sellest, et hingamisteed magades lõtvuvad ja läbilaskevõime väheneb ning siis tulebki õhk sealt plörinaga välja. Teadagi vananedes muutub inimene laisemaks ja samuti tema erinevad lihased. Eriti kui neid eriti ei kasuta. Ehk lisaks silmaümbruse nahale lõtvuvad ka need kohad, kus norksamine tekib.

Muidugi on norskamist erinevat liiki ja erinevate põhjustega. Näiteks norskan ma ise ka, kui mul on nohu, ehk hingamisteed on tänu põletikule ahenenud.

Saates prooviti mitut erinevat vahendit. Need, mis olid sihitud sellele, et masin ajab norskaja häälitsema hakkamisel ülesse (valuga, valgusega, vibraga), ei töötanud. Norskajad on väga hea unega. Ainus vahend, mis näidatutest töötas, oli selline tore vest, mille seljal oli mügarik, mis ei lubanud norskajal selili magada. Selili vist tõesti norsatakse parema meelega, kuigi see ei pruugi olla reegel. Kuid suure vestiga magamine on tobedavõitu.

Milline mõte mul tuli? Nimelt oli seal saates ka vile, millega inimene saab harjutada oma suu jt lihaseid ja siis ei teki hingamisaparaadi lõtvumist. Mul tuli mõte varem, kui vilet näidati. Huvitav, kas elukutselised lauljad-näitlejad norskavad? Ma pakun, et mitte, sest nendel peaks vastavad lihased kogu aeg korralikus toonuses olema. Ehk tasuks norskajatel pisut trenni teha ja iga päev tunnike vilistamise ja laulmise saatel veeta. Karjumine võiks ka aidata, kuigi ma ei soovitaks ekstreemsusi algatele.

Neile, kes norskavad tänu sellele, et neil on nina mingi vale ehitusega või probleemne, laulmine ei mõju, exole.

Ja lõpetuseks paneks lapsevanematele südamele – ärge kunagi keelake, kui teie laps tahab laulda. Võimalik, et ta pisikesena ei laula kõige kaunimalt, kuid arvestage, et laulma saab õppida lauldes ja lisaks tujutõstvale tulemusele väldib laulmine ka hingamisteedel asetsevate lihaste lõtvumist.

PS! Ma pole arst, aga mulle meeldib järeldada.

2 thoughts on “Norskamisest

  1. vd07 29. juuli 2012, 12:58

    Meil on ka kass köva norskaja – vahel on öösel selline stereo, et…
    Mönikord tuleb mul kordamööda kassile ja mehele märkus teha (togimise teel) – mees keerab kylge ja see öö enam ei norska (reeglina), aga kass laseb möne hetke pärast häirimatult edasi.
    See ei tähenda, et ka mina mönikord märkust ei saa, aga harvem.
    Kuid yldiselt nende häältega harjub, kui väga kövad detsibellid pole. Ja muide, väga kövasti norskab magaja siis, kui on yleväsinud. Päev peale komandeeringut lasen mehel yksi magada ja ennast ‘välja norsata’.

    Like

  2. Manjana 1. august 2012, 20:51

    ma tean, et lössis ninaga koerad norskavad mehe moodi, nad ei hinga ju ärkvel olles ka eriti vabalt, aga et kassid ka.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: