Kõrvitsa-makaronivorm

Ma olen viimaste aastatega otsusele jõudnud, et oskan keskmisest inimesest ikka palju paremini süüa teha. Mulle on alati meeldinud eksperimenteerida ja toiduainete kaalumine-mõõtmine ei kuulu minu toidutegemise harjumuste juurde ning vanasti läksid paljud toidud nende kahe omaduse pärast ikka väga untsu ka, aga enam mitte. Näiteks too kõrvitsamoos, millest ma siin kunagi kirjutasin ja postitusena on edukaks osutunud, seisab mul suuremas osas siiani sahvris. Tegelikult ootab ta aega, mil mul tuleks hea mõte, mida tolle moosiga edasi peaks tegema.

Kuid praegu pean ma ära lahendama ühe keskmise suurusega kõrvitsa, mille kallid sugulased üksikemale söögilauale saatsid. Hommikul tegin oma lemmikhoidist – kõrvitsasalatit. Toda tavalist, kuhu pannakse äädikat, palju suhkrut ja natuke nelki ja kaneelikoort. Kuna mul on tühjade purkidega kehvasti, siis pean paari päeva jooksul veel palju kõrvitsa-eksperimenteerima. Täna tahtsin teha makaronivormi kodusolevate käepäraste vahenditega. Mahtusid-mõõte ma öelda ei oska, aga tegin ma teda nii:

Makaronid keeta, maitsestada soolaga.

Valada vormi põhja õli ja panna sinna keedetud makaronid. Mina kasutasin mingeid pisemat sorti torukesi ja arvan, et suvalised seest tühjad torukesed-sarvekesed sobivad, kutsuge neid itaalia keeles kas pastaks või salatiks😀

Riivida puhastatud toores kõrvits, segada rõõsa koore ja munaga. Maitseks soola, suhkrut, jahvatatud köömneid ja kardemoni. Valada segu makaronidele. Kõige peale panna kodujuustu. Toppida vorm koos sisuga ahju. (Mina ei tea kui soe seal ahjus oli, mul on gaasiahi ja kraad on rikkis). Pärast ahjuukse avamisel väljapaiskuvat eriti head lõhna ongi vormitoit valmis.

Ma ei oska öelda, kas see on magustoit või soolane toit, ilmselt oleneb suhkru ja kardemoni hulgast. Mulle väga maitses! Väga!

Ma avastasin mingi üle aasta tagasi imehea maitseaine – jahvatatud köömned. Mingis kreeka toitude kokaraamatus soovitati mingisse toitu, nüüd ma kasutan seda päris tihti suva toitudes. Kardemoni avastasin alles mõned nädalad tagasi, kuna Levikas saab kardemoniga teed ja see on imehea. Kardemoni kaunad on mul kodus seisnud, ma arvan, et üle kahekümne aasta. Nende puhastamine ja jahvatamine oli üks igavene jama, aga nüüd on mul uhmer, nui ja kohvijahvatamise masin ning nende riistadega varustatuna olen ma võitmatu😀

This slideshow requires JavaScript.

Kuna ma alguses arvasin, et ma ei hakka seda vormi pildistama, siis ei pildistanudki. Pärast otsustasin ringi, aga siis olid toidust vaid kahtlased jäätmed järele jäänud. Et ebaesteetilist toidupilti vaatajatele kompenseerida, panin ühe kõrvitsapildi ka.

%d bloggers like this: