Viiskümmend halli varjundit. I osa. E. L. James

Ana ja Grey filmis

Lugesin kahe päevaga kultusromaani läbi. Eile olin poole lugemisajast täielikus vaimustuses – minu teismeliseaegset armumist ja kirge mäletav mina kiljus vaimustunult: “Nii nummi naistekas, nii lahe kirg; ohh, milline mees!” Nii mõtlesin umbes ühe kolmandiku lugenuna, kuigi mind häiris tüüpiline naistekate stsenaarium – naiivne kuigi taibukas, kindlasti vaene, aga väga ilus naine leiab püstirikka ja väga ilusa mehe.

Naispeategelase naiivsus on hädavajalik kahel põhjusel: esiteks ei saa ta siis aru mis toimub ja teiseks saab ta pidevalt ohata, et küll rikas olla on ikka vahva. Kui tüdruk juba kolmandat korda ohkab, et mehe duššigeel lõhnab raha järgi, hakkas mul juba imelik. Eriti kui selgus, et seda duššigeeli saab hotelli vannitoast. Hotellides ei kasutata kunagi väga kalleid puhastusvahendeid, isegi väga kallis hotellis mitte. Tavalistes kasutatakse odavat ja kallites normaalset. Kalli duššigeeli soetamine ei tohiks autot omavale inimesele küll hull kulutus olla. Loomulikult oli tibi raha ja asjade vastuvõtmise suhtes tõrkuv, sest tunneb end prostina, aga kuna ta samas ka leiab, et lennuki business klassis on ikka parem seltskond kui teisel pool kardinat, siis pangu ennast põlema, eksole.

Aga mis mind võlus? Muidugi nood trikid kuidas tark mees naiivse naise ära hullutab – mõnikord teadlikult, mõnikord loomulikust andest või kes teab millest. Jah, ma tean, kuidas mehe pilk võib mult kõnevõime röövida ja selle asemel käib kuum jutt läbi keha. Minult, kel on alati pingeolukorras midagi öelda. Või mööda selgroogu ülesalla käiv elekter paljast puudutusest. Nende märkidega ei oska midagi muud teha kui ajaviiteks mõistuse kaotada. Ja mõistuse kaotamine on lahe. Väga lühikeseks hetkeks, pärast on puhas piin.

Kuid raamat hakkas ennast kordama. No ei ole nii, et iga kord on mõjuv pilk ja elekter. Kui juba mitu korda ühe päeva jooksul oled talt keppi saanud, siis elekter muundub. Pilgu kohta ma ei tea, kuna ma pole kõnevõimet kunagi tagasi saanud, siis selle pilgu omanikuga pole mul midagi juhtunud. Peale selle, et ma sain aru, et ta pilk on vaid osav trikk ja ta ise on igav.

Nüüd asjadest, mis mind tõsiselt häirisid. Kõige haigem koht kogu raamatus oli see, kui Anal olid päevad (Ha-haa, no on ikka kena nimi neiul, kuigi anaali ta ei saanudki, hoolimata lubadustest). Ma ei tea, kas kirjanikul pole kunagi päevi olnud, või milles küss. Ahh, õigus, ta kasutab rasestusvastase vahendina tablette ja siis polegi päevi. Igatahes oli Christjanil väga hea meel, et ta saab lõpuks ilma kondoomita seksida, sest päevade ajal mõnede arvates ei saa rasestuda (Jee, wrait, saab ikka, eriti kui värskelt seksieluga alustad ja/või hullukanti armunud oled). Mees võtab neiul tampooni tupest välja ja nad seksivad. Pärast seda ei toimu mittemingisugust pesemist, neiu tupp on servani spermat täis lastud ja nad ronivad kahekesi vanni ja seksivad veel. Mul läks süda pahaks mõeldes, mis sellise tegevuse tulemus oleks, aga raamatus ei juhtunud midagi, ainult vannivaht hõrenes, vee värvuse kiirelt muutumise kohta polnud ühtegi vihjet. Teine menstruatsioonipäev, nujah. Verevannis raju seks oleks raamatule põneva nüansi juurde andnud😀

Ning teine nilbe nüanss oli pidev karvadest rääkimine. 21-aastane neiu aastal 2011 võiks ju kasvõi hetkeks mõelda, et tema eakaaslased ei piirdu ainult jalgade ja kaenlalusega. Ja 27-aastane mees ei ole jätkuvalt väga vaimustunud kui ta sinna oma näo paneb. No kui on seksiraamat, siis võiks ju oma lasteealiste intiimelust midagi teada, mitte vaid oma keskealise unistustest kirjutada😛

Nüüd ma peaks Sellest kõige räägitumast seksist rääkima: sidumised, vägivald jms. Mina ei tea, muarust oli igav. Jube tüütu, et iga kord kui onu musitada tahtis, tõmbas ta tädit juustest. Booring! Nuh ja see laksutamine. Metoodiline. Mulle ei meeldi kui seksis on midagi planeeritut ja korduvat. Rutiin ja mõtlemine seksi ajal ei vii mind kuskile. Kas piitsaga kliitorisse on tõesti hea? Mina ei usu, et kui see õrnuke puruks läheks, ma lööja ellu jätaks.

Sidumine. Tundub, et seda kirjanik on proovinud, kõlas kuidagi tõepärasemalt. Või noh, ma arvan, et paljud on proovinud mingil viisil. Et mida sellest ikka kirjutada. See pole midagi nii erilist, et isegi mõni väga konservatiivne inimene ei julgeks, ma arvan.

Kirjanduslikust küljest. Kuna tegemist on romaani esimese osaga, siis kulminatsioon oli raamatu lõpus, seega jäi ära selle lahendamine. Raamat kordus pidevalt. Vahepeal tekkis mõte, et kirjanik kopeerib seksi erinevate osade kirjeldusi. See kuidas mees oma keelega pidevalt erinevates kohtades keerutas, muutus täiega tüütavaks. Kena, et keerutada oskab, aga veel. Orgasmid olid naisel kah suht sarnased. Kõigepealt oli mingi krambi asi ja mees rammis eriti ägedalt, siis oli teada, et mees ütleb miskit ja naisel peale mehe suulist märguannet tuligi  ja siis tuli mehel ka kohe ja naine suhtpuht minestas ja mees karjus orku ajal naise nime. Iga kord. Sama orgasmi pidev kordus. See on puhas ettekujutus, et kätte saab aint kiire ja sügava rammimisega. Mu arust ei kehti see mitte vaid naiste, vaid ka meeste kohta. Aeglaselt liigutades saab ka.

Kangelaste kujutamine. Kuigi kirjanik kirjeldas tegelasi mingis mõttes, siis ka need kirjeldused olid kogu aeg samad ja ma ei saanudki nende välimusest täpselt aru, peale selle et mõlemad olid väga ilusad ja laiali juustega. Naise tegelaskuju areng oli kummaline. Kohe kui ta esimest korda mehel suhu võttis, oli see väga proff ja et asi eriti kreisi oleks, võttis ta suhu vannis vee all. Mõningaid osavaid seksimanöövreid tegi ta veel kohe esimestel päevadel, aga pärast ei toimunud mingit arengut. Ei naise karakteris ega seksielus. Ta oli kogu aeg hullumoodi kiimas ja rahul mehe suure peenisega. Omavahelises suhtluses oli kah kogu aeg suht sama – sama suur kirg, ainult, et nad said üksteise kohta rohkem teada. Mingeid normaalseid tülisid või arusaamatusi ma ei leidnud. Armukadeduse ilmnemine vaid. Mõlemal ja ägedal kujul.

Nii, kas ma soovitan raamatut lugeda? Muidugi soovitan! Väga loetav raamat, kiirelt loetav raamat, haarav, kaasakiskuv, arvutist eemale kiskuv. Nagu Cartland. Tegelt ka, mõnus naistekas.

%d bloggers like this: