Eesti haridussüsteem ei toeta riiki

Täna avaldas haridusministeerium teate, et “Aasta esimese viie kuu seisuga oli omavalitsuste raamatupidamisandmetel õpetajate keskmine brutopalk täistööaja arvestuses 966 eurot“. See tuletas mulle meelde Berliiniskäigul toimunud vestluse ühe matemaatikaõpetajaga.

Meil tuli juttu Saksamaa õpetajate palgasüsteemist. Keskealine meesõpetaja rääkis, et temal on õpetajana eluagne tööleping. Et siis kui Saksamaa ühendati, otsustati, et riigi seisukohalt on kõige olulisem valdkond haridus. Et õpetajatel peaksid olema sellised palgad, mis neis rahulolematust ei tekitaks. Õpetaja saab palka riigilt (omavalitsuselt vms) ja kui palga maksja on kooner, väljendub õpetaja rahulolematus jutus, mida ta õpilastele räägib. Kui lastele jääb koolis mulje, et nad õpivad kehvas riigis, on see riigile tuleviku seisukohalt ohtlik.

Õpetajate turvalisustunde alus on eluaegsed lepingud, millega kaasneb ka kõrgem palk kui algajal õpetajal. Neid lepinguid ei saa kohe, vaid peale mingi arvu aastaid koolis õpetanuna. See matemaatikaõpetaja ütles, et tema ja noorukese hispaaniakeele õpetaja palgavahe on tuhat eurot. Mina ajasin selle lause peale silmad suureks ja ütlesin, et Eestis ongi õpetaja palk umbes tuhat eurot. Nüüd selgub, et ma hindasin meie õpetajate palka tegelikust kõrgemaks. Kuid minu lause peale hakkas sakslasel piinlik. Umbes nagu heal inimesel tekib ebamugavustunne, kui ta avastab, et tavaline inimene, kellega ta just kohtus, on tegelikult juba nädal aega näljas, kuna tal pole raha. Õpetaja ütles mulle oma palganumbri ka, aga mul on numbrite peale kehv mälu ja see summa tundus haigelt suur. Umbes nagu 3800 eurot kuus. Ja hinnad on meil poodides sarnased.

Nojah, paljud teavad, et saksa haridussüsteem üldiselt on kehvavõitu, kuna lapsed jaotatakse juba varateismelise eas lollideks ja edasijõudvateks ja need lollid määrab haridussüsteem igaveseks madala haridusega inimesteks. Samuti pidavat neil veel igas liidumaas omaette haridusseadused-korraldus olema. Ühesõnaga: kummaline ja keeruline süsteem, aga vähemalt õpetajatele on tugev seljatagune loodud. Mäletate – umbes 100 aastat tagasi räägiti ka Eestis, et õpetaja on maa sool. Nüüdseks on õpetaja ja soola ühendus hetkes, kus ta hakkab higistama, kui oma pangaarvet vaatab.

Seoses nende eluaegsete lepingutega meenus mulle veel teinegi hiljutine “tore” muudatus meie haridussüsteemis, kus ülikooli professoritel võeti ära tähtajatud lepingud ja nüüd peavad nad iga mingi aja tagant uuesti kandideerima. Kas meil on tõesti nii palju professoreid, kes tahavad selle näruse palga eest ennast alandada lasta? Vaevalt küll, skandinaavia ja teiste arenenud riikide ülikoolidel pole midagi selle vastu kui nad sinna lähevad. Ega Eesti riigil ka selle vastu midagi pole.

PS! Berliini koolis, kus ma õpetajate peol käisin, oli meesõpetajaid pisut rohkem kui naisõpetajaid.

Tallinna Ülikool

Tallinna Ülikool

One thought on “Eesti haridussüsteem ei toeta riiki

  1. Anu T 25. juuli 2014, 18:30

    Enamikes arenenud riikides on lasteaia- ja koolitöötajad hästi tasustatud, sest nemad hoolitsevad ju meie tuleviku eest. Kvaliteedis ja motiveerituses annab see muidugi kohe tunda ka.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: