Ülekaalulisus on kulukas

Huvitav, kui tihti ülekaalulised inimesed asju lõhuvad? Täna kutsus laps külla paar sõpra, et nendega lauamänge mängida. Nagu üks neist toolile istus, kostus kohutav ragin ja tooli kaks esimest jalga murdusid küljest. Ausõna, laksust! Kõik tundsid end pisut kummaliselt, kuid suuremapoolne neiu haaras oma toidukoti ja küsis, kas seda saaks külmkappi panna. Kuna ma olin tooli pärast pahane, tegin maailma ebasobivaima nalja: “Kas peale tooli katkiistumist ei peaks söömist maha jätma?” Mitte keegi ei naernud ja minu uus lause: “Sain ilmselgelt ebasobiva naljaga hakkama,” ei viinud ka ebamugavat tunnet köögist kuskile. Nojah, laps ulatas mulle tooli tükid ja ma viisin need ilma erilise pühalikkuseta prügikasti. Vabalt mahtus ära, kuna esimesi jalgu ju polnud enam.

ToolJah, katkiläinud asjade pärast kurvastamine on totter tegevus, aga see oli päästetud tool. Kunagi 2012. aasta 9. mai hommikul kell 8 koju tulles nägin, et tool, mida nädal tagasi esmakordselt märkasin, seisis ikka samal kohal. Õues. Prügikastide kõrval. Üksik. Tassisin ta koju. Sooja tuppa. Värvisin ta kollaseks ja panin talle uue riide. Ja täna õhtupoolikul kustus tema eluküünal lõplikult.

Nüüd on mulle uut tooli vaja, kuid selleks pean ma kellegi autoga inimese ära rääkima, kes minuga mingisse poodi seda ostma tuleks. Niuks. Kõige odavam enamvähem normaalne tool on Jyskis 25 eurtsi, muudes poodides küsitakse mitu korda rohkem raha, kui puust tavalist tooli tahad.

%d bloggers like this: