Ilublogija mõnuminutid: vannipall

Sõpru vajatakse erinevatel põhjustel, mulle meeldib idee, et sõbrad on selleks, et su elu mõnusaks teha. Ja sina vastad neile samaga. Täna pean tänama Bibit, kes kinkis mulle vannipalli, mis muutis minu elu mitmeks tunniks mõnusaks. Ma pean veel mõtlema, kuidas talle tagasi teha.

Roosi vannipall

Roosi vannipall

Inimesed jagunevad kolmeks: duššiinimesed, vanniinimesed ja puhtusesse külmalt suhtuvad inimesed. Mina olen vanniinimene. Eluaeg olen olnud. Lapsepõlvest mäletan, et minu vann on oli täidetud ujuvate mänguasjade ja vannivahuga ja ma veetsin seal nii kaua aega, et vesi läks jahedaks. Vahepealsest ajast mäletan Kalamajas elamise perioodi, kui ma käisin igal õhtul vannis. Nüüd ma käin tavaliselt dušši all ja vannitamiseks võtan nädalas umbes kord või paar aega, et mõnuleda.

Alles sel aastal kuulsin mitme mehe käest järgepidi, et nemad käivad vannis koos klaasi veini või õllega. Ma polnud varem vannis purjutamise peale mõelnud. Proovisin ära ja minule mõjus see mõtlemist ergutavalt, mitu toredat mõtet tuli. Vannis magama jäämine on mulle ka suhteliselt tavaline tegevus, kuid väike hulk alkoholi uniseks küll ei teinud.

Ma olen proovinud mitmeid erinevaid vannivette lahustuvaid aineid, et leotamist mõnusamaks teha. Vahtu loomulikult ja erinevaid vannisoolasid. Kuid vannisoolad pole mulle siiani erilist muljet jätnud. Eriti arusaamatu on too siniste kristallidega variant, mis vee tsuti sinakaks teeb – milleks vesi värviline peaks olema. Kunagi kosmeetiku juures sain teada, et piimavanni tehakse tegelikult hoopis mingi kosmeetikapulbriga, mis teeb vee valgeks, aga mis pole piimapulber.

Siin postituses räägin aga Roosi vannipallist, mille tootjamaaks on märgitud Läti. Nende leheküljel öeldakse, et nad on inspireeritud loodusest ja tahavad läbi lõhnade pakkuda ka poodlemise mõnu. Ilmselt internetipoest seda küll ei saa. Kui lugeda palli kasutusõpetuselt, mida mu palli sisse topitud on, siis leidsin hulga kahtlaseid keemilisi asju ka, aga ma ju ei plaaninud palli sööma hakata ja peale võin ma endale paljutki määrida.

Õlised ja märgade tilkadega kaetud jalad StarTrekilises vannitoas.

Õlised ja märgade tilkadega kaetud jalad StarTrekilises vannitoas.

Kui vannivaht tuleb kohe vanni panna, kui hakkad vett laskma, siis pall läheb vanni alles pärast vanni täitumist. Tegelikult peaks selle palli kohta pomm ütlema, sest peale vette viskamist algas mu vannis ergas elutegevus. Pildistamine ei andnud mingit efekti ja seepärast tegin pisikese video. Pomm kihises meeletu energiaga, üle vanni serva just ei pritsinud, aga mul on päris sügav vann ka. Peale nähtamatute osakeste puistas ta vette ka mingeid tumedaid tükke, mis meenutasid põlenud paberitükke, aga tegelikult olid vist kuivanud roosi õielehed.

Võtsin alasti ja ronisin lõhnavasse vanni. Siis nägin, et vett kattis õlikiht. Nüüd hakkab minu kirjeldamisoskus vaikselt alla andma, sest mul oli tõeliselt õnnis tunne. Kogu vannituba lõhnas nagu roosiaed ja mina olin kaetud meeldiva õlikihiga, üleni. Ma kontrollisin end. Mitmeid minuteid järjest. Enda tavaline kreemitamine pole pooltki nii sensuaalne.

Leidsin, et väike õlimask oleks ka mu juustele kasulik. Juuksed olidki ainukesed asjad, mille ma šampooniga ära pesin ja tulemus oli sama hea kui alati, ei oska vahet näha. Pommi õpetuses oli ka kirjas, et peale 20 minutit õndsuses ligunemist loputage end õrnalt dušši all. Ma ei tea, kas ma olin vannis 20 minutit või vähem, kuid kuna tugev lõhn hakkas varsti pildile kehvasti mõjuma, pidin vannitamise lõpetama. Õpetuses öeldi, et läbitud elamus inspireerib romantikaks. Mhmh, inspireeris küll, sain endaga hästi läbi.

Ma käisin vannis eile õhtul ja võin kinnitada, et mõnus roosilõhn on siiani mitte vaid vannitoas, vaid ka mujal korteris. Üldiselt olen ma lõhnade suhtes ülitundlik, kuid mulle meeldib, kuidas korter lõhnab lilleaia järgi. Tahan veel selliseid palle!

%d bloggers like this: