Aeg on kapist välja tulla. Kapsliaeg!

Minu lemmikstiil, aga saapal on liiga palju kontsa

17. november 2014 läheb eesti blogimaastikul kirja kui kapselgarderoobi päev. Ma pakun, et seda võiks igal aastal tähistama hakata. November on nii kahtlane kuu, et iga päikesekiir kuluks marjaks ära. Kuid alustame algusest.

Hommik eile. Esimest korda ärkasin kell 6, kuna laps läks dušši alla ja kohe kui ta vee jooksma pani, hakkas ta äratuskell tirisema. Paar sekundit enne vee kinnikeeramist lõpetas plärisemise ise ära. Tegelikult pole see üldse oluline, sest ma pärast magasin ikka edasi. Kuid kui ma mingi hetk internetti lõbutsema jõudsin, oli Printsess kirjutanud mingi kahtlaselt toriseva postituse kuidas Merje oli kirjutanud väga koleda postituse kellegi neljanda inimese postitusest ja siis selle ära kustutanud. Ja jutt käis kapselgarderoobist. Kuna ma olen avastanud, et vanust muutkui lisandub, aga maailmas on veel mustmiljon asja, millest ma midagi ei tea, siis jäi mulle kummitama, et garderoobimaailmas on toimunud mingi meeletu läbimurre, aga mina tea mitte kui midagi.

Kuid päev oli kiirevõitu (kujutate ette, et keskturul keset päeva üritas peedimüüja minult ühte eurot röövida, aga ma panin ta paika, kuid sellest ma ei kirjuta) ja alles õhtul meenus, et õues juba pime, aga ma ikka ei tea veel kapselgarderoobist midagi. Väikese googeldamise tulemusena leidsingi algallika üles. Sellest postitusest võiks kirjutada nii labaselt mõnitava jutukese, et isegi lugejatel tekiks tahtmine häbist enesetapp sooritada, kuid mul tõesti pole vajadust kellegi kohta labast nalja tegema hakata. Teiste üle irvitamine on inetu ja näitab eelkõige irvitaja probleeme.

Igatahes sain teada, mis on kapselgarderoob. Katrin leidis selle idee siit ja põhimõtteliselt tuleb kogu riidekapp teha võimalikult loogiliseks ja kõiki asju peaks olema mingil konkreetses hulgas ja värvivalikus nii, et saaks neid omavahel klapitada. Teate, kallid ilublogijad, mina olen raamatupidaja ja isegi mina ei viitsiks oma riidekapis sellist sõjaväelist korda luua. Kuid ma arvan, et ükski mu tuttav ei vaidle vastu, et mul on riietumises oma isiklik stiil ja oma stiili kujundamisel pole ratsionaalsuse ja loogikaga mitte mingisugust pistmist.

Katrin, kes otsustas endale kapselgarderoobi teha, pani kokku oma nimekirja asjadest, mis tema soovitud stiiliga sobiksid ja küsis, et mida Ženja Fokin arvaks. Ma vaatasin paar aastat tagasi neid Fokini saateid ja leidsin, et mina temaga küll poodi minna ei tahaks. Teate, kes vajavad moenõustajaid? Inimesed, kelle huvidesse mahub vaid raha teenimine ja seepärast pühendavad nad end töö tegemisele, aga ei mõtle, kuidas stiilselt maitsekas välja näha. Seepärast oskab ka Fokin riietada noid naisi, kes kontorisse riideid vajavad. Ta suutis suvalise naise lamedaks kontorirotiks riietada! Naine oli sellega rahul, sest ta sobis omasse keskkonda, kuid sai uhkeldada, et kasutab stilisti. Kuna teda tööl ümbritsevad samuti tööle pühendunud kontorirotid, siis ei tea ka need muust kui karjääriredeli riietusest. Karjääriredeli riietus on selline riietus, mida teavad inimesed, kes redelil ronivad. Selles maailmas maksab raha ja nad tunnevad peale vaadates ära kalli hinnaga kellad, kingad, kleidid. Kas need on maitsekad, pole oluline. Kingareklaami mäletate? Täiesti 10-sse reklaam🙂 Armastus suurte summade teenimise vastu ja ilumeel ei mahu korraga ühesse inimesesse, kui just eduka kunstnikuga tegemist pole. Tööstress ei ole hea kaaslane poes riidekuhjade vahelt õigete asjade valimisel. Ükskõik milline stress.

Nii, ma siis tulen kapist välja ja räägin, mida ma oma kapis nägin. Noh põhimõtteliselt on mul enamvähem kõigist kõike olemas. Aastatega on kogunenud igasugu träni. Erinevalt Katrinist on mul mingi hulk kleite ka, neid saab külma ilmaga ka pikkade (või lühikeste) pükstega kanda, sest teadagi millises pikkuses kleidid mul kapis ripuvad. Tollest ajast, kui ma pidin kontorirotiks riietuma, on mul jäänud mitmeid kraede ja nööpidega pluuse, aga tavaliselt ma neid selga panna ei taha. Ära visata ka ei saa, sest nad läbivad testi, et ära visatakse riided, mida kolm aastat pole selga panna tahtnud.

Kogu minu garderoobi kujundamine ja riietumine käibki ühe reegli järgi – kuidas ma end nende riietega just praegu tunnen. Ma olen ostnud poest mingeid riideid nii, et pole päris kindel, kas ikka meeldib. Sellised riided jäävadki seisma. Sokke võib nii osta, aga mitte päris riideid. Ainult siis võib ära osta, kui asi sobib igast asendist. Kuna tundemeeltega asjade kaalumine on väsitav, ei suuda ma kunagi korraga üle kahe riideasja osta. Võimalik, et šopahoolikul on too hindamise masin rikkis, aga siis ei aita ka sõjaväekord kapis.

Kuidas aga leida riietumisel oma stiil? Väga lihtne – kui sa ise oled piisavalt isiksus ja riietud nii, et end hästi tunned, siis see ongi sinu stiil. Kõik vaatavad ju riietumisel peeglisse. Ma ei tea mida teised mõtlevad, aga mina mõtlen alati, et kas ma tunnen end nende riietega just praegu väga hästi. Mitte, et kas värvid sobivad või mida naabri Mari arvab, vaid kuidas ma end nendega tunnen. Ja kui ma tunnen end väga hästi, siis ongi väga hea ja ma võin igasugu imelikke riideid selga toppida.

Ma ei teagi, kas see oli kompliment või mitte, aga eelmisel talvel mingi võõras noormees teatas mulle lambist, et kas ma oma vanuse kohta liiga stiilselt riides ei käi. Just kasutas sõna “stiilselt” ja see ju ei tähenda litsakalt, eksole😀 Noh, mul olid ka tol korral lühikesed püksid.

Ahjaa, elutarkus ka, et kuidas mitte litsakas välja paista. Lihtne reegel – sa tohid korraga demoda ainult ühte keha kaunist osa – kas ülemist või alumist. Ehk kui sul on mini ja palju paljaid jalgu, siis ei tohiks kanda suurt dekolteed ega läbipaistvaid pluuse ja kui on läbipaistev pluus või mingi muu ülakeha võlusid demov riietus, siis allpool on tagasihoidlikult mitteliibuvad tumedad pikad püksid või maani nunnaseelik.

Mina arvan, et see kapselgarderoobi idee on välja mõeldud inimestele, kes riietuvad mõistusega, aga erinevad meeled, mida inimesed kasutavad näiteks kunsti nautimisel, jätavad mängust välja. Kindlasti on ka nii võimalik end riidesse panna, aga kui inimene nendes riietes end mugavalt ei tunne, siis paistab see välja.

Mulle meeldivad nii mehed kui naised, lihtsalt mehed erutavad mind palju rohkem😛

4 thoughts on “Aeg on kapist välja tulla. Kapsliaeg!

  1. ethel7 18. november 2014, 22:49

    Sattusin ka Merje kaudu sellele kapselgarderoobi postitusele ja kuigi ma mingi eriline stiiliinimene ei ole (st. tarbin mingit mõttetut massimoodi ja lihtsalt ei raatsi pluusi eest 60 euri maksta), siis tegelikult hakkas see mõte mulle isegi meeldima. Kui lihtne: sul on mingi 20-… eset, mis omavahel sobivad meeldivad ja siis jääks see sobitamise ja kõik kohad on riideid täis jama ära. Mul tavaliselt on alati iga uue hilbuga mingi ahvivaimustus peal alguses, aga poole aasta pärast mõtlen, et issand, kuidas ma sellist jõledust kandsin.

    Kahjuks jääb hetkel asi rahasüsti taha. Põhimõtteliselt viskaksin kõik oma riided ära ja panekski uue basic garderoobi kokku, aga selleks oleks vist mingi paar tonni vaba raha vaja.

    Like

  2. Manjana 18. november 2014, 23:49

    ma ei arva, et riietele peaks kindlasti palju raha kulutama. kui just pole plaanis endale isiklikku õmblejat-kunstnikku palgata. ma sain aru, et see katrin leidis tolle kapsliidee sama asja pärast miks sinagi – riideid on kapis kole palju ja ostmismaaniat on raske taltsutada. ja lõppkokkuvõtteks jõudis samale tulemusele kui sina – veel oleks mingeid asju osta vaja. Naljatilgad😀

    mina olen viimase aasta jooksul enamuse oma kampsunitest-seelikutest soetanud 30 sendi eest kaltsukast. nii kvaliteetseid kampsuneid meil üldse poes ei müüdagi, kui kaltsukast saab või on need nii haige hinnaga, et ma peaks oma raha vihkama. need eestimaalased, kes vähegi riideid valivad, ostavad oma riided pigem välismaalt … odavmüükidelt. ülejäänud asjad ostsingi suvel berliinist ja kohe kindlasti mitte üüratute summade eest.

    möönan, et kaltsukast ostmiseks on ka annet vaja. kuid ega poest lihtsam osta pole, seal on lihtsalt ahvatlevamalt välja pandud.

    lisaks avastasin uuesti õmblemise põneva maailma, sest kangapoes on nii häid kangaid, millest poeriideid kunagi ei õmmelda. kui ise õmmelda osata, saab ka väga kvaliteetseid riideid odavalt. vanu riideid ümber õmmelda on ka huvitav ja öko.

    ehk – palju raha ei lahenda ju tegelikult probleemi, et kapist midagi selga pole panna, see on vaid vabandus.

    Like

  3. lendav 19. november 2014, 18:15

    Mida tähendab “kapsel” selles garderoobis? Ma saan aru, et tehakse süsteem ja puha, et kõik hilbud ikka kokku klapiks. Aga selle termini järgi ootasin ma mingit tehnilist lahendust. Või sain millestki valesti aru?

    Like

  4. Manjana 19. november 2014, 18:33

    ma ka alguses arvasin, et tegemist on mingi tehnikaimega. tegelikult on see lihtsalt nimetus sellise riidevaliku kohta, kus on mingi arv konkreetselt valitud erinevaid riideesemeid. pakun, et kapsel seepärast, et kapsel peaks üldiselt tähistama mingit kokkusurutud asja ehk siis antud juhul on kokkusurutud riiete kogus. kui kellegi jaoks on 20-30 riietuseset kokkusurutud kogus😀

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: